Münsterbergi hertsogkond

Allikas: Vikipeedia
Sileesia hertsogkonnad. Münsterbergi hertsogkond on tähistatud purpurselt
Hertsogkonna vapp
Hertsogkonna kaart
Münsterberg XVIII sajandil

Münsterbergi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond Sileesias. Saksa keeles on hertsogkonna nimi Herzogtum Münsterberg, poola keeles Księstwo Ziębickie, tšehhi keeles Minstrberské knížectví. Loodi see iseseisva hertsogkonnana aastal 1321 või 1322; hertsogkond eksisteeris aastani 1742. Selle pealinn oli Münsterbergi linn.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piastidest valitsejad[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Henryk IV surma algas Poola alade killustumine. Sileesia aladel haaras võimu Piastide soost Bolko I, kes rajas Münsterbergi linna juurde kindluse. Pärast tema surma aastal 1321 jagunesid tema valdused tema kolme poja vahel.

Münsterbergi päris tema noorim poeg Bolko II Ziębicki ja tema oli ka esimene Münsterbergi hertsog. Ta asus nõudlema ka lisa Breslau piiskopkonna valdustest. Selle tagajärjel pandi ta korduvalt kirikuvande alla. Pärast seda, kui Karl IV Frankensteini piiras, tunnistas Bolko end aastal 1336 Tšehhi alamaks.

Bolkole järgnesid Mikołaj ja Bolko III. Tema surma järel tõusid hertsogkonna troonile tema pojad, kes valitsesid seda koos aastani 1420, mil noorem vend Henryk suri. Aastal 1428 langes hussiitidega peetud lahingus ka vanem vend Jan. Tema oli ka viimane Piastidest valitseja hertsogkonna troonil.

Hertsogkond Böömimaa osana[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Jani surma läks hertsogkond Böömi kuninga Sigismundi valdusse. Too andis selle pandiks Půtale, kellele ta võlgnes suurema summa raha. Pärast tema surma oleks valdus läinud Jani õe Eufemia valdusse, ent see loobus hertsogkonnast. Hertsogkonda taotles endale Půta lesk Anna, kelle käest pandi aluseks olnud võlakirjad omandas tema hilisem abikaasa Hynek. Aastal 1443 valiti tema asemel hertsogkonna pärijaks siiski Vilém, kes oli Jani teise õe poeg ja ühtlasi Půta tütre abikaasa. Koos Breslau piiskopi (Hynek oli varem rüüstanud üht piirkonna tähtsaimat kloostrit) ja teiste Sileesia hertsogkonna vägedega õnnestus neil aastaks 1444 Hyneki üle otsustav võit saada. Kuigi see oma taotlustest ei loobunud, ei olnud tal hiljem ressursse, et Vilémi positsiooni ohustada.

Pärast Vilemi surma müüs tema vend ja pärija Arnošt hertsogkonna kuningas Jiříle, kes pärandas selle omakorda ühiseks valitsemiseks oma kolmele pojale. Neist keskmisel oli omakorda kolm poega, kes samuti hertsogkonda ühiselt valitsema hakkasid. Neist Karlil oli neli poega, kes samuti ühiselt hertsogkonda valitsema hakkasid, ent aastal 1542 pantisid nad hertsogkonna oma onule. Tolle surma järel läks hertsogkond taas Böömi kuningate valdusse.

Vahepeal Ungari kuninganna Izabelale kuulunud valduse omanikuks sai aastal 1559 Johann von Münsterberg, kes oli taas Poděbradyde soost. Pärast tema surma läks hertsogkond pikemaks ajaks Böömi kuningate valdusse.

Aastal 1654 andis Ferdinand III hertsogkonna teenete eest Johann Weichard von Auerspergile. Auerspergide suguvõsa valdusse jäi hertsogkond ka pärast sõda Sileesias, mille tagajärjel piirkond läks Preisimaa valdusse.

Münsterberg Preisimaa osana[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui Preisimaa sõjas Sileesia alad alistas, muudeti Münsterbergi staatust. Nagu teistestki alistatud hertsogkondadest, nii sai ka Münsterbergi hertsogkonnast vaba riigimaa (saksa keeles Freie Standesherrschaft). Sisulisi muudatusi see kaasa ei toonud ja Auerspergid jäid seal võimule edasi, säilitades ka hertsogitiitli.

Aastal 1791 müüs viimane Auerspergide soost Münsterbergi hertsog valduse kuningas Friedrich Wilhelm II-le. Aastal 1795 omandas Münsterbergi valdused ajutiselt Ludwig Wilhelm von Schlabrendorf, kuid pärast seda aastat läksid need alad lõplikult Hohenzollernitele.

Hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]

Münsterbergi hertsogkonna Piastidest valitsejad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Bolko II Ziębicki (13001341) 1301, 9. november 1341, 11. juuni
Mikołaj Mały Ziębicki (13221358) 1341, 11. juuni 1358, 23. aprill
Bolko III Ziębicki (13441410) 1358, 23. aprill 1410, 13. juuni
Henryk II Ziębicki (13961420) 1410, 13. juuni 1420, 11. märts
Jan Ziębicki (13801428) 1410, 13. juuni 1428, 27. august

Münsterbergi hertsogkonna Tšehhi valitsejad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Půta III (14001435) 1434 aprill 1435 september
Eufemia (13701447) 1435 1447, 17. november
Anna z Koldic (?1478) 1437 1440
Hynek Krušina IV (13921454) 1440 1443
Vilém I. Opavský (14191452) 1443 1452, 15. august
Arnošt Opavský (14151464) 1452, 15. august 1456, 8. märts
Jiří Poděbradyst (14201471) 1456, 8. märts 1462
Jindřich I. Vanem (14481498) 1462 1498, 24. juuni
Viktorín z Poděbrad (14431500) 1462 1500, 30. august
Hynek z Poděbrad (14521492) 1462 1492, 11. juuli
Karl I (Münsterberg) (14761536) 1498, 24. juuni 1536 31. mai
Jiří Minsterberský (14701502) 1498, 24. juuni 1502, 10. november
Albrecht Minsterberský (14681511) 1498, 24. juuni 1511, 12. juuli
Jáchym z Minstrberka (15031562) 1511, 12. juuli 1542
Jindřich II. Minsterberský (15071548) 1511, 12. juuli 1542
Hanuš z Minstrberka (15091565) 1511, 12. juuli 1542
Jiří II z Minstrberka (15121553) 1511, 12. juuli] 1542
Fridrich II. Lehnický (14801547) 1542 1547, 18. september
Ferdinand I (15031564) 1547, 18. september 1552
Izabela Jagiellonka (15191559) 1552 1559, 15. september
Johann von Münsterberg (15091565) 1559, 15. september 1565, 28. veebruar
Karel Krištof z Minstrberka (15451569) 1565, 28. veebruar 1500, 17. märts
Johann Weichard von Auersperg (16151677) 1654 1677, 11. november
Johann Ferdinand von Auersperg (16551705) 1677, 11. november 1705, 6. august
Franz Karl von Auersperg (16601713) 1705, 6. august 1713, 6. november
Heinrich Josef von Auersperg (16971783) 1713, 6. november 1783, 9. veebruar

Münsterbergi hertsogkond Preisimaa koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Heinrich Josef von Auersperg (16971783) 1713, 6. november 1783, 9. veebruar
Karl Josef Anton von Auersperg (17201800) 1783, 9. veebruar 1791
Ludwig Wilhelm von Schlabrendorf (18081879) 1795 1795