Mustjalg-tüll
| Mustjalg-tüll | |
|---|---|
 Hundsulestikus isaslind | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tülllased Charadriidae |
| Perekond |
Anarhynchus |
| Liik |
Mustjalg-tüll |
| Binaarne nimetus | |
|
Anarhynchus alexandrinus (Linnaeus, 1758) | |
 Mustjalg-tülli levila – pesitsusala – aasta läbi – talvitusala – A. a. seebohmi | |
| Sünonüümid | |
|
Charadrius alexandrinus | |
Mustjalg-tüll ehk meritüll (Anarhynchus alexandrinus) on tülllaste sugukonda kuuluv lind.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Mustjalg-tüll on 15–17,5 cm pikk. Tiibade siruulatus on 42–45 cm.[2] Tiib on 102–123 mm pikk, nokk 13–19 mm, jookse 23–30 mm, saba 42–50 mm.[3] Kaalub 32–56 g.[2]
Selg, saba ja tiibade kattesuled on pruunikashallid või hallikaspruunid. Labahoosuled on hallid, küünrahoosuled valged. Alapool on valge. Kiiru eesmine osa on must või pruun, ülejäänud kiird on olenevalt alamliigist helekollane või pruun. Valjasriba ja kõrvaala on mustad. Rinna küljel on tume laik. Nokk on must. Jalad on sinakashallid. Silmad on pruunid.[4]
Hundsulestikus isaslinnu kiiru esiosa ja laik rinnal on mustad, emaslindudel ja puhkesulestikus isaslindudel pruunid, noorlindudel helepruunid.[4]
Udusulis poegade kiird on hall, ülapool helekollane mustade täppidega ja alapool valge.[2]
Alamliigid ja levik
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil on kolm alamliiki:[5]
- A. a. alexandrinus (Linnaeus, 1758) – Lääne-Euroopa rannikul, Makaroneesias, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias, Põhja-Indias, Mongoolias ja Põhja-Hiinas
- A. a. nihonensis (Deignan, 1941) – Sahhalinil, Kuriilidel, Jaapanis, Koreas, Kirde- ja Ida-Hiinas ning Taiwanil
- A. a. seebohmi (Hartert ja Jackson, 1915) – Lõuna-Indias ja Sri Lankal
Eestis on ta eksikülaline.[6]
Elavad rannikul ja soolajärvede ääres. Eelistavad liiva ja muda, väldivad kivist pinnast.[2]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toituvad putukatest, koorikloomadest, limustest, hulkharjasussidest ja ämblikest.[2]
Toituvad 20–30-linnulistes parvedes.[2]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsevad maapinnal kivikeste ja taimedega vooderdatud lohus. Pesad on tavaliselt üksteisest vähemalt 20 m kaugusel. Ühel hektaril pesitseb 0,5–2 paari, sobilikes oludes kuni 96 paari. 60–70% lindudest pesitsevad igal aastal samas kohas. Sünnipaigatruudust esineb harva.[2]
Kurnas on kolm muna mõõtmetega 32 × 23 mm.[4] Mune hauvad mõlemad vanemad 23–29 päeva. Emaslind haub päeval, isaslind öösel. Emaslind lahkub poegade juurest varsti peale nende koorumist. Pojad saavad lennuvõimeliseks 27–31 päeva vanuselt.[2]
Eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Mustjalg-tüll võib elada 18-aastaseks.[2]
Looduslikud vaenlased
[muuda | muuda lähteteksti]Mustjalg-tülli mune söövad varaanid[7] ja kõrberongad.[8] Poegi söövad naerutiirud.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2025). Charadrius alexandrinus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 432. ISBN 8487334202.
- ↑ Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 292. ISBN 0-395-37903-2.
- 1 2 3 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 191–195. ISBN 0803225539.
- ↑ "Buttonquail, thick-knees, sheathbills, plovers, oystercatchers, stilts, painted-snipes, jacanas, Plains-wanderer, seedsnipes". IOC World Bird List. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
- ↑ Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 200
- ↑ Kosztolányi, András; Javed, Sálim; Küpper, Clemens; Cuthill, Innes C.; Al Shamsi, Abdulnasser; Székely, Tamás. "Breeding ecology of Kentish Plover Charadrius alexandrinus in an extremely hot environment". Bird Study. 56 (2): 244–252. DOI:10.1080/00063650902792106.
- ↑ Engel, Noémie; Végvári, Zsolt; Rice, Romy; Kubelka, Vojtěch; Székely, Tamás (2020). "Incubating parents serve as visual cues to predators in Kentish plover (Charadrius alexandrinus)". PLOS One. 15 (7). DOI:10.1371/journal.pone.0236489.
- ↑ Amat, Juan A.; Fraga, Rosendo M.; Arroyo, Gonzalo M. (2008). "Brood desertion and polygamous breeding in the Kentish Plover Charadrius alexandrinus". Ibis. 141 (4): 596–607. DOI:10.1111/j.1474-919X.1999.tb07367.x.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mustjalg-tüll |
- Mustjalg-tüll andmebaasis eElurikkus
