Mustang

See artikkel räägib hobusest; teiste asjade kohta vaata lehekülge Mustang (täpsustus)

---

Mustang on Põhja-Ameerika preeriates vabalt ringi liikuv metsistunud hobune. Mustangid põlvnevad hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest.

Kiger Mesteño

Mustange olid kunagi väga arvukalt ja nende karjad olid suuremad kui ühelgi teisel hobuslaste sugukonda kuuluval metsikul liigil. Karjaeluviis kaitseb neid kiskjate eest. Mustangid pärinevad XVI sajandil hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest. Osa neist pääses vabadusse ja metsistus preerias.

Põhiandmed

Suurus: turja kõrgus kuni 142 cm.

Paljunemine

Suguküpsus: 3-aastaselt. Täkud jäävad karja etteotsa kuni kuuenda eluaasta lõpuni.

Paaritumisperiood: aprillist juulini

Tiinuse kestus: 330–335 päeva

Varssade arv: 1, harva 2

Eluviis

Harjumispärane eluviis: elavad väikeste karjadena

Häälitsused: omavahel hirnuvad õrnalt, ohu eest hoiatades paristavad häälekalt, väitluse ajal hirnuvad valjusti.

Toitumine: rohi ja lehed

Eluea pikkus: kuni 20 aastat

Lähisuguluses olevad liigid

Kõik ülejäänud hobuseliigid.

Harjumused

Mustangid moodustavad täkust ja tema haaremist koosnevaid väikesi karju, kuhu kuulub 2–18 mära, nende varsad ning hulk noori hobuseid. Karjad – tabuunid – kindlustavad parema kaitse kiskjate eest, üksik mustang ei oleks võimeline end kaitsma. See oli eriti oluline varem, kui inimene ei hävitanud veel nii ulatuslikult mustangide territooriumidel elutsevaid hunte, koiotte ja puumasid. Kari elab teatud alal, mida ta kaitseb ning kust toitu hangib. Nad taluvad ka oma territooriumi servas elutsevat teist karja ning aeg-ajalt ühinevad karjad võitluses kiskjate vastu. Karjas on sageli ka juhtmära, kes juhib karja ohutusse kaugusse, sel ajal kui täkk ohuga rinda pistma jääb. Oma karja kaitsev, tagajalgadele tõusev ja korskav täkk on muljetavaldav vaatepilt.

Paljunemine

Märade innaaeg jääb aprilli ja juuli vahele. See tähendab, et üksteist kuud pärast viljastamist sündivad varsad tulevad ilmale kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne talve tulekut suuremaks kasvada. Kui mära hakkab poegima, eraldub ta karjast ning otsib endale kõrvalise paiga. Vaatamata sellele, et mustangide karv on erinevat värvi, on vastsündinud varsad maapinnal lamades pea nähtamatud. Nagu muudki hobused, tõuseb mustangivarss jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündimist. Koos emaga naaseb ta karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut ning jääb sinna vähemalt järgmise aastani.Täkk ei kannata karjas teisi täkke ning kui varss saab kolmeaastaseks, aetakse ta karjast minema. Karja juurest ära aetud noortel täkkudel on palju energiat ja nad on agressiivsed. Nad on märade ligimeelitamiseks ja oma karja loomiseks siiski veel liiga noored ning seetõttu hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette. Noored võitlevad vanade täkkudega, kuni võidavad endale karjajuhtimisõiguse.

Toitumine

Mustang toitub ainult taimedest nagu ka teised hobuslased. Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on mustang kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Samuti aitab mustang kaasa mõningate taimede levimisele, kuna paljude taimede seemned läbivad tema seedetrakti viga saamata. Ameerika preeriates elamise ajal on mustang kohastunud seal valitsevate tingimustega, äärmuslikel juhtudel tuleb ta mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta, kuna elutingimused on seal eriti karmid. Mustang on õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhkuma ning võib janu kustutamiseks ka teatud liiki kaktusi närida.

Mustang ja inimene

Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusse lastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. XVII sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja- ja Ameerika lääneosariigis. Sel ajal elas seal 2–5 miljonit isendit. Kui inimene hakkas preeriat harima, tõrjus ta sealt mustangid välja, tappes tuhandeid loomi. Kõige enam mustange tapeti siiski XX sajandil. Püüti kinni arvukalt loomi, et neid Buuri sõjas ja I maailmasõjas kasutada. Mustange püüti ka selleks, et neid igapäevases elus kasutada. Mustange on maha lastud koertele ja kassidele toidu hankimiseks ning nende naha saamiseks. 1960. aastate keskpaiku oli mustange 18 000 – 34 000. 1970. aastate alguseks oli järele jäänud vähem kui 10 000 mustangi.

Muu

Mustangi nimetus pärineb hispaaniakeelsest sõnast mesteno – 'omanikuta'. See kuulub la mesta – kas kõigile või mitte kellelegi.

Huntide rünnakule vastu seismiseks moodustavad mustangid ringi, varsad keskel. Täiskasvanud mustangid tümistavad kapjadega ja üritavad ründavaid hunte hammustada.

Mustangid olid indiaanlaste sõiduhobused. Erinevad indiaani suguharud armastasid eri värvi loomi. Cheyenne'i suguharu indiaanlased näiteks uskusid, et mustangidel, kelle laubal ja rinnal esineb laike, on üleloomulikke võimeid ning nad toovad lahingus õnne. Niisuguseid loomi kutsuti Medicine Hats.

Vaata ka

• Ford Mustang