Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine
 | See artikkel on esitatud liitmiseks artiklitega Mustamäe linnaosa ja unikaalne, mõttekus?. Lisateavet artikli arutelust |
_04.jpg)
Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine on valdavalt toimunud aastatel 1960–1970, mil rajati tänased Mustamäe linnaosa Mustamäe asumi üheksa elurajooni (mikrorajooni). Alates 1960 teisest poolest ehitati korterelamuid ka Sääse ja Siili piirkonda.
Varasem asustus[muuda | muuda lähteteksti]
1265. aastast kuni 1950. aastateni püsis Tallinna ja Harjumaa piir praeguse Mustamäe tee ja Laki tänava kohal. Praeguse Kadaka tee ääres asus rida hästimajandatud talusid.
1923. aastal ehitati praeguse Kadaka tee 62 kohale arhitekt Burmani projekti järgi pansionaat, mida ka tallinlased kasutasid väljasõidukohana.
1950. aastatel ehitati hulk elamuid Kadaka teele, Ehitajate teele, samuti IV mikrorajooni maa-alale (Herilase, Lepatriinu jm tänavad). Kogu Mustamäe hoonestus on valminud praktiliselt viimase 20–30 aasta jooksul. Mustamäe elurajooni, esialgse nimega "All-Nõmme" või "Mustamäe-alune", kavandamise algus ulatub 1957. aastasse. Uuriti ehitamiseks võimalikke piirkondi. Lõpuks jäädi peatuma Mustamäele, sest seal olid head ehitusgeoloogilised olud ning hea ühendus nii kesklinna kui ka linna teiste piirkondadega.
Detailplaneeringud[muuda | muuda lähteteksti]
1958. aasta jaanuaris kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu uue elurajooni planeerimise esialgse lähteülesande. Korraldati konkurss, millest võttis osa 13 autorite kollektiivi. Parimaks tunnistati arhitektide T. Kallase, M. Pordi ja V. Tippeli ühine ideekavand. Konkursitööd mõjutasid tunduvalt Mustamäe elurajooni edasist planeerimist.
Mustamäe elurajooni detailplaneerimise projekt valmis "Eesti Projektis" 1959. aasta keskel. Planeeritav ala oli ligi 500 ha, summaarne elamispind 537 945 m2. Kavandatud oli 9 mikrorajooni. Põhiline hoonestuskõrgus oli 4–5 korrust. 15 % hoonetest olid kõrgemad punktmajad. IV ja VI mikrorajoon olid planeeritud 2–3 korruselistena. Olemasolevad metsaalad pidid saama kujundatud metsapargiks. Ühiskondlik transport oli organiseeritud trollibussi, autobussi ja trammiga, kusjuures oli ette nähtud pikendada trammiliin Tondilt Mustamäele. Viaduktid olid ette nähtud Endla tänavale ja Tondile.
1964. aastal koostati "Eesti Projektis" Mustamäe elurajooni uus detailplaneerimise projekt, millega elamispind kasvas 838 290 m2-le, mis tähendas elanike arvu suurenemist ligi 80 tuhande elanikuni.
Mustamäe elurajoonide rajamine[muuda | muuda lähteteksti]
1961. aastal algas tehnovõrkude ehitamine. 1962. aasta augustis alustati Mustamäele I mikrorajooni esimese suurpaneelelamu ehitamist, mis anti ekspluatatsiooni sama aasta detsembri lõpuks. 1964. aastal valmis I mikrorajoon tervikuna. Järgnes II ja III mikrorajooni väljaehitamine.
Kogu Mustamäe elurajooni planeerimisstruktuuri ruumiliseks fookuseks (Sõpruse puiestee, Ehitajate, Mustamäe ja Keskuse tänava vaheline ala) kavandatud ühiskondlik-kaubandusliku keskuse kohta on vaid arhitekt Raine Karbi 1970. aastal koostatud detailplaneerimise üldlahendus. Mustamäe mikrorajoonide detailplaneerimise ning ehitamise protsessi osa oli ABC-keskuste[1] projektid, ABC-keskuste ABC poodide (ABC-3, Sõpruse puiestee 179; ABC-4, A. H. Tammsaare tee 133; ABC-5, Eduard Vilde tee 75; ABC-7 A. H. Tammsaare tee 94; ABC-8, Juhan Sütiste tee 28) numbrid ei kajastanud tingimata mikrorajoonide valmimise järjekorrale ega ka teenindatavaid mikrorajoone.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitamiseks eraldati krunt juba 1952. aastal. Esimesena ehitati ühiselamu, mis valmis märtsis 1962. Tallinna Tehnikaülikooli peahoonele pandi nurgakivi mais 1962, misjärel ehitati kogu ülikooli hoonete kompleks.
Elurajooni ehitamine lõpetati praktiliselt 1973. aastal.[2][3][4]
Tänapäevased piirkonna arendused[muuda | muuda lähteteksti]
2003. aastal ehitati Sääse (Sõpruse puiestee 200a, Sipelga tänav 4, 6, 7) piirkonda Sipelgapesa elamukvartal[5] Mustamäe tee ja Tammsaare tee nurgale (raadiusega umbes 150 meetrit) on plaanis rajada Sääse kõrghoonete piirkond.[6][7]
23,7 ha suurusele maa-alale, endisele Tallinna Aiandussovhoosi territooriumile (Laki I kvartal, Kadaka asum) on kavandatud uute detailplaneeringutega 47 krunti, kuhu soovitakse ehitada kaks 14-, kaks 12-, neliteist kuni 8-korruselist ja üks kuni 5-korruseline korterelamu.[8] Esimene arenduspiirkond on Rabaküla elamurajoon.[9]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Epp Lankots, Helen Sooväli, ABC-keskused ja Mustamäe mikrorajoonide identiteedid
- ↑ Roopalu, Henn. Mustamäe. Tallinn : Eesti Raamat, 1976
- ↑ Tallinn : lühientsüklopeedia / (toimetuskolleegium: V. Valt... jt.). Tallinn : Valgus, 1979. lk. 244–245
- ↑ E-KONSULT / Arhitektibüroo KOOT&KOOT. Mustamäe linnaosa üldplaneering 2004 lk. 9–10
- ↑ Sõpruse pst 200a, Sipelga tn 4, 6, 7 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine. Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1076. 30. aprill 2003
- ↑ Teemaplaneeringu "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" seletuskiri[alaline kõdulink] . Tallinna Linnavolikogu 17. aprilli 2008.a otsus nr 69
- ↑ "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2009. Vaadatud 2. juulil 2009.
- ↑ Kadaka tee 1, 1a, 1b, 3, A.H.Tammsaare tee 120, 122 ja Mustamäe tee 62, 64, 78, 80, 82, 84, 86 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas. Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 2188. 01. november 2006
- ↑ Ramler, Gerli. Külmutatud suurehitised ootavad paremaid aegu // Ärielu (2007) 18. detsember