Must-irvnokk

Must-irvnokk
Must-irvnokk
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Toonekurelised Ciconiiformes;
Sugukond	Toonekurglased Ciconiidae;
Perekond	Irvnokk Anastomus;
Liik	Must-irvnokk;
Binaarne nimetus
	Anastomus lamelligerus; Temminck, 1823
	;

Must-irvnokk (Anastomus lamelligerus) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Must-irvnokk on 80–94 cm pikk. Kaalub 1–1,3 kg. Isaslind on suurem kui emaslind. A. l. lamelligerus on suurem kui A. l. madagascariensis.^[2]

Nokk on 172 mm pikk. Lind ei saa nokka täielikult sulgeda, sest noka alumine pool on kaarjas. Kahe nokapoole vahele jääb 5,9 mm ruumi.^[3]

Sulestik on musta värvi ja rohelise, lilla või pruuni läikega. Noorlinnud on tuhmimat värvi.^[2]

Alamliigid ja levik

Liigil on kaks alamliiki:^[4]

A. l. lamelligerus Temminck, 1823 – Sahara-taguses Aafrikas
A. l. madagascariensis Milne-Edwards, 1880 – Madagaskaril

Elavad padurates, soodes, jõgede ja järvede ääres, riisipõldudel ning lammidel.^[2]

Toitumine

Toituvad peamiselt 25–60 mm läbimõõduga tigudest,^[3] kuid ka karpidest, konnadest, krabidest, ussidest, kaladest ja putukatest.^[2] Pojad söövad ainult tigusid.^[3]

Otsivad toitu 10–50 cm sügavusest veest. Toidu leidmiseks kasutavad nii kompimist kui nägemist. Vahel seisavad nad vees kõndivate jõehobude seljas. Jõehobud liigutavad veetaimi, mille all elavad teod. Kui lind tigu näeb, haarab ta teo noka vahele ja lendab söömiseks veidi kaugemale.^[3]

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates, mõnikord koos teiste liikidega. Pesa asub puu otsas, eelistavad alumisi oksi.^[5] Võivad pesitseda ka roostikus. 50 cm lai pesa on ehitatud okstest ja pilliroost^[2] ning vooderdatud lehtede ja rohuga.^[6]

Pesitsusaeg algab vihmaperioodi lõpus, kui tigusid on kõige rohkem. Vahel hakkavad pesitsema ka vihmaperioodi alguses või kuiva perioodi lõpus.^[2] Kurnas on 3–4 muna mõõtmetega 55,7 × 39,9 mm. Muna kaalub 35 g.^[6] Haudeperiood kestab 25–30 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 50–55 päeva vanuselt.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Anastomus lamelligerus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 458. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 Kahl, M. P. (1971). "Food and feeding behavior of Openbill Storks". Journal of Ornithology. 112 (1): 21–35. DOI:10.1007/bf01644077.
↑ "Storks, frigatebirds, boobies, darters, cormorants". IOC World Bird List. Vaadatud 21. juulil 2025.
↑ Stalmans, M.; Davies, G.B.P.; Trollip, J.; Poole, G. (2014). "A major waterbird breeding colony at Lake Urema, Gorongosa National Park, Mozambique". Durban Natural Science Museum Novitates. 37: 54–57.
1 2 Anthony, A. J; Sherry, B. Y. (1980). "Openbill storks breeding in the southeastern lowveld of Zimbabwe Rhodesia". Ostrich. 51 (1): 1–6. DOI:10.1080/00306525.1980.9633534.

Välislingid

[1] BirdLife International (2018). Anastomus lamelligerus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 458. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Kahl-3] 1 2 3 4 Kahl, M. P. (1971). "Food and feeding behavior of Openbill Storks". Journal of Ornithology. 112 (1): 21–35. DOI:10.1007/bf01644077.

[IOC-4] "Storks, frigatebirds, boobies, darters, cormorants". IOC World Bird List. Vaadatud 21. juulil 2025.

[Stalmans-5] Stalmans, M.; Davies, G.B.P.; Trollip, J.; Poole, G. (2014). "A major waterbird breeding colony at Lake Urema, Gorongosa National Park, Mozambique". Durban Natural Science Museum Novitates. 37: 54–57.

[Anthony-6] 1 2 Anthony, A. J; Sherry, B. Y. (1980). "Openbill storks breeding in the southeastern lowveld of Zimbabwe Rhodesia". Ostrich. 51 (1): 1–6. DOI:10.1080/00306525.1980.9633534.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]