Muratori kaanon
See artikkel vajab toimetamist. (September 2025) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2025) |

Muratori kaanon ehk Muratori fragment (ladina keeles Canon Muratori, Fragmentum Muratorianum) on varaseimaks peetav loend uue testamendi raamatutest, mis kristlaste seas 2.–3. sajandi vahetusel autoriteetsetena ringlesid. Fragment on säilinud vigastatud ladinakeelses käsikirjas (algus ja lõpp on katkenud), tõenäoliselt kreekakeelsest algtekstist tõlgituna. Teksti avastas ja avaldas itaalia õpetlane Lodovico Antonio Muratori 1740. aastal Milano Biblioteca Ambrosiana käsikirjade hulgast.[1]
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]

Muratori kaanoniks nimetatakse seda avastaja Muratori järgi; tekst ise ei kanna autorinime. Kasutusel on ka sünonüüm "Muratori fragment".[2]
Avastus ja käsikiri
[muuda | muuda lähteteksti]Säilinud on 7.–8. sajandist pärinev ladinakeelne koodeks (Ambros. J 101 sup.), mille keelekasutus on robustne ning lehed osaliselt vigastatud. Uurijate üldarvamuse kohaselt peegeldab see siiski 2. sajandi lõpul koostatud (tõenäoliselt kreekakeelset) loendit.[3][4]
Dateering ja päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Valdav dateering paigutab loendi 2. sajandi lõppu (u 170–200), tõenäoliselt Rooma konteksti; viidatakse fragmenti põimitud märkusele paavst Pius I († 157) ajast kui "hiljutisest". On pakutud ka hilisemat (4.–5. saj) dateeringut, kuid see pole uurijate enamuse seas kõlapinda leidnud.[5][6]
Sisu ja ulatus
[muuda | muuda lähteteksti]

Fragment eeldab nelja evangeeliumi: tekst algab sõnadega "kolmas evangeelium on Luukas…", millele järgneb "neljas on Johannes"; alguse lünka paigutatakse tavaliselt Matteus ja Markus. Edasi nimetatakse Apostlite teod, 13 Pauluse kirja (kiri heebrealastele puudub), "katoolsetest kirjadest" Juuda kiri ja kaks Johannese kirja (3. Jh sisaldumine on ebaselge), ning Johannese ilmutusraamat. Mainitakse ka Peetruse ilmutust – märkusega, et "mõned meie seast ei luba seda kirikus ette lugeda". Võltsingutena lükatakse tagasi "laodikealastele" ja "aleksandrialastele" omistatud Pauluse kirjad (mida seostatakse Markioniga). Karjane Hermase kohta öeldakse, et see on kasulik lugemiseks, kuid mitte apostellikus mõttes kanooniline; ühes realõigus on viide ka Tarkuseraamat (omistatuna "Saalomoni sõpradele").[7][8]
Võrdlus hilisema 27-raamatulise uue testamendi kaanoniga
[muuda | muuda lähteteksti]Allolev tabel võrdleb Muratori loendi infot hilisema (liturgiliselt kinnistunud) 27-raamatulise UT-kaanoniga. Arvestada tuleb fragmendi katkendlikkust.
| Rühm / teos | Muratori fragment | Hilisem UT (27) | Märkused |
|---|---|---|---|
| Matteuse evangeelium | eeldatavalt sees (algus lünklik) | sees | Rekonstrueeritakse alguse lõhest. |
| Markuse evangeelium | eeldatavalt sees (algus lünklik) | sees | Nagu eelmine. |
| Luuka evangeelium | sees (nimeliselt) | sees | |
| Johannese evangeelium | sees (nimeliselt) | sees | |
| Apostlite teod | sees | sees | |
| Pauluse kirjad (13) | sees (nimeliselt kokku 13) | sees (traditsiooniliselt 13) | Kiri heebrealastele Muratori nimekirjas puudub. |
| Heebrealastele | puudub | sees | |
| Jaakobuse kiri | puudub | sees | |
| 1. Peetruse kiri | puudub | sees | |
| 2. Peetruse kiri | puudub | sees | |
| 1. Johannese kiri | sees | sees | |
| 2. Johannese kiri | sees | sees | |
| 3. Johannese kiri | ebamäärane | sees | Tõenäoliselt fragmendi seisu tõttu ebaselge. |
| Juuda kiri | sees | sees | |
| Johannese ilmutusraamat | sees | sees | |
| Peetruse ilmutus | mainitud (vaieldav) | puudub (mittekanooniline) | "Mõned meie seast ei luba seda kirikus ette lugeda." |
| Karjane Hermase | "kasulik lugemiseks", mitte kanooniline | – | Väärtuslik hoiatusega "mitte apostellik". |
| "Laodikealastele", "Aleksandrialastele" (Paulusele omistatud) | lükatakse tagasi | – | Seostatakse Markioniga (võltsingud). |
| Tarkuseraamat (VT deuterokanooniline) | mainitud (omistatud "Saalomoni sõpradele") | – | Mitte UT; peegeldab laiemat kasutuspraktikat. |
Tõlgendus ja tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Muratori fragment on varaseim säilinud kaanoniloendi-laadne dokument Uue Testamendi kohta. See kinnitab, et nelja evangeeliumi ning Pauluse kirjade tuum oli 2. sajandi lõpuks laialt kasutusel; kogudustes eristati lugemiseks sobivaid teoseid (nt Karjane Hermas) kanoonilistest apostellikest kirjutistest. Fragment peegeldab varakristlikku allikakriitikat (võltskirjade eristamine) ja liturgilist praktikat* (mida "kirikus ette loetakse").[9]
Uurimisvaidlused
[muuda | muuda lähteteksti]- Dateering: valdavalt 2. saj lõpp; alternatiivsed hilisemad pakkumised (4.–5. saj) on vähemuse seisukoht.[10]
- Algkeel: algkuju arvatakse olevat kreekakeelne; säilinud on ladinakeelne tõlge.[11]
- Kanoniseerimise iseloom: fragment kajastab funktsionaalset konsensust (kasutus liturgias/õpetuses), mitte ühtset "juriidilist" otsust; hilisemad loendid (nt Athanasiuse 39. lihavõttekiri, 367) kinnistavad 27-raamatulise loendi.[12]
Tekst ja tõlked
[muuda | muuda lähteteksti]Ladinakeelne tekst ja mitmed ingliskeelsed tõlked (Roberts–Donaldson; B. M. Metzger jt) on veebis kättesaadavad koos kommentaaridega.[13]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Muratorian Fragment, Encyclopaedia Britannica (ülevaade avastusest, käsikirjast ja dateeringust).
- ↑ Muratorian Fragment, Encyclopaedia Britannica.
- ↑ Muratorian Fragment, Encyclopaedia Britannica.
- ↑ Muratorian Fragment, tekst ja tõlked (Roberts–Donaldson; B. M. Metzger), Early Christian Writings.
- ↑ Muratorian Fragment, Encyclopaedia Britannica.
- ↑ E. J. Schnabel, "The Muratorian Fragment: The State of Research", Journal of the Evangelical Theological Society 57/2 (2014), 231–264.
- ↑ The Muratorian Fragment, tekst ja tõlked, Early Christian Writings.
- ↑ Muratorian Fragment, Encyclopaedia Britannica.
- ↑ Muratorian Fragment, Encyclopaedia Britannica.
- ↑ E. J. Schnabel, "The Muratorian Fragment: The State of Research", JETS 57/2 (2014).
- ↑ Muratorian Fragment, Encyclopaedia Britannica.
- ↑ Biblical literature: The process of canonization, Encyclopaedia Britannica.
- ↑ The Muratorian Fragment, Early Christian Writings (tekst ja tõlked).