Kiigepüha

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Munadepüha)

Kiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil tihtipeale on ühised teiste Euroopas elavate või soome-ugri rahvastega. Väidetavasti oli kiigepüha vanadele eestlastele maagiline aeg.

Neljapäev – suurpuhastus[muuda | muuda lähteteksti]

Neljapäev enne kiigepüha ehk munapühi on suur neljapäev. Siis tuleks vara tõusta ja teha põhjalik kodune suurpuhastus. See on kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ning eemalepeletamise päev. Loitsude ja taigadega kaitsti vanasti majapidamine näiteks varblaste, huntide, kahjurputukate, kurja silma jms eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka sama nädala laupäev.

Laupäev – ettevalmistused[muuda | muuda lähteteksti]

Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada piduroad. Pühadeõlu tuleks osta valmis laupäeval. Laupäeval tuleks saunas käia, et puhastada inimese ihu ja hing. Pühade-eelsel suurpuhastusel on maagiline tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks aasta läbi tervist ja õnne.

Pühapäev – maagiapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Kiigepüha hommikul tõustakse enne päikesetõusu. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajatele kergelt urvaokstega vastu tekki nagu Urbepühal. Urbimine toob majja virkust, jõudu ja tervist. Nooruse säilitamiseks tuleks nägu pesta puhta veega, millesse on pandud toores muna või pajuurbi. Et silmad jääksid selgeks ja terveks, selleks soovitati pesuvette panna hõberaha.

Vanarahvas kinnitas, et kui lihavõttehommikul on katused valged või kaetud härmatisega, siis on oodata veel 40 külma ööd. Ülestõusmispüha härmatis aga tõotavat head vilja-aastat. Õnnetoovaks peetakse tõusva päikese või tantsu vaatamist esimese lihavõttepüha hommikul. Usutakse, et munapüha hommikul päike tantsib. Liivlastel kaasneb sellega lindude tervituslaul.

Kiigepühal küla kogunes kiigemäele. Kiikujad peavad kiigevalmistajatele muna andma. Usuti, et kiikumine puhastab inimest seesmiselt, teeb keha kergeks, loob hea käekäigu. Otepääl on seepärast isegi haiged kiigele viidud. Kiikumist on peetud viljakusmaagiliseks toiminguks vilja- ja linakasvu heaks samamoodi nagu vastlaliu tegemist vastlapäeval. Samuti usutakse, et see hoiab kihulaste ja teiste parasiitide eest. Tütarlapsed ennustasid kiige abil oma tulevikku. Nad kogunesid kiigest veidi maad eemale ja jooksid siis võidu kiigele. Kes kõige enne kiigele jõudis, sel pidavat tulema õnnelik aasta ning ta pidavat teistest varem mehele saama. Külmade ilmade puhul tehti kiik rehe alla, sest kiikuda pidi saama ilmtingimata. Kiikumise juurde kuuluvad kiigelaulud.

Kiigepühal ei tehtud töid peale hädapäraste. Rõhutati kolinaga tööde keeldu. Vastasel korral müristaks kukutata (Uku) suvel liiga palju (Hargla). Sarnaselt teiste tähtsamate pühadega ei lubatud tuba pühkida, et õnne (põrandal olev vägi või hinged) koos sodiga ära ei pühitaks.

Muna kui sümbol[muuda | muuda lähteteksti]

Muna värvimine on nõidus ehk taig, mis toob inimesele edenemist. Mune värvides värvime halli kevade värviliseks – tähistame nõnda looduse tärkamist ja taassündi. Muna on iidvana sigivuse, sünni, elu ja õnne seemne sümbol.

Kiigemäel kogunedes mängiti munakoksimist ehk triksimist ehk tiksutamist ehk ragelemist. Kelle muna jääb koksides terveks, see saab teise muna endale. Enne koksimist võib valmis mõelda soovi – kelle muna jäi terveks, selle mõte läheb täide. Munad värviti tavaliselt punaseks. Neid anti poistele, kes olid urbepühal urbimas käinud ning tervitamisel vastutulijale. Poiste jaoks oli auasi saada neid urbepühal välja teenitud mune.

Munade värvimine (punaseks) ja erinevad munamängud on iidsed ja laialt levinud taiad, mis toovad inimesele ja tema kodule õnne.

Munade värvimine looduslike vahenditega:

  • punaseks – madararohujuurtega
  • roheliseks – kivisamblaga
  • kollaseks – sibulakoortega.

Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide ja puukoorega.

Munaveeretus ehk munaloomka. Laudadest rennis või liivast kaldrajal ehk liivast liumäel veeretatakse kordamööda mune. Kelle muna vastu satutakse, selle oma saadakse endale. Munade veeretamine matkib teravilja külvamist ja on tõenäoliselt välja kasvanud külvikombestikust.

Jänes kui sümbol[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna jänese sigivus on lausa kõnekäänuline, siis pole ime, et lihavõtte tähiseks on ka jänes. Sarnaselt munale tähistab jänes uue hea sündi. Saksamaal on jänes sigivuse sümbol ja kuulub sigivusjumaluse juurde: antiigis on jänest mainitud seoses Venuse, Afrodite või Bachusega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]