Muinsuskaitse aastaraamat 2020

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Muinsuskaitse aastaraamat 2020 on Muinsuskaitse aastaraamat, mis ilmus 2021. aastal ning kajastas Eesti muinsuskaitses ja mälestistel 2020. aastal toimunut. Toimetajad olid Riin Alatalu ja Maris Mändel.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord. Lk 1–2

Siim Raie. "Pandeemiline sise- ja avalik ruum". Lk 3

"Aastast 2020 jääb meelde...". Lk 4

Kaanelugu

Margis Sein, Jiří Tintěra, Kristiina Ribelus, Kadri Tael, Väino Niitvägi. "Valga kaunitari noorenduskuur". Lk 5–11

  • Restaureerimistööd. Margis Sein, Muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik. Lk 6
  • Kahaneva omavalitsuse vastutus pärandi hoidmisel. Jiří Tintěra, Valga vallaarhitekt. Lk 6
  • Maalinguleidudest ja nende konserveerimisest. Kristiina Ribelus. Lk 8–9
  • Lõvimaskaroonide restaureerimine. Kadri Tael, Väino Niitvägi. Lk 10–11

Digipärand

Kurmo Konsa. "Digitaalse maailma pärand". Lk 12–13

Andres Uueni. "Komplekssed pärandi mõõdistamise meetodid". Lk 14–15

Mairo Rääsk. "Kadunud maailma taasloomine "VR Toila 1938"". Lk 16

Jaak Lõhmus. "(Filmi)kaadrid otsustavad kõik...". Lk 17–19

Arhitektuur

Leele Välja. "Padise ja Narva – kaks lähenemist keskaja restaureerimisele". Lk 20–24

Janne Kallakmaa, Mart Keskküla, Ly Renter. "Anija mõisa aja lugu". Lk 25–27

Andres Levald. "Rakvere südalinna elavdamine üldplaneeringu raamistikus". Lk 28–29

Martin Jänes. "Aegviidu raudteejaam 150 aastat hiljem". Lk 30–31

Reesi Sild. "Kasarmust kohtuhooneks". Lk 32–33

Ove Oot, Taavi Põlme. "Rekonstrueerimine vanalinnas: Aia 10a". Lk 34–35

Diana Haapsal, Margit Aule. "Tselluloosivabrikust meediatehaseks". Lk 36

Oliver Orro. "Modernistliku ruumi korrastamine: Tallinna Tehnikaülikooli peahoone fuajee". Lk 37

Leele Välja. "Saku näitusepaviljoni taassünd". Lk 38 "In memoriam: Harju KEK-i tehnotalituste hoone". Lk 38

Anneli Randla. "Nii roheline maja!?". Lk 39

Arheoloogia

Ulla Kadakas, Andres Kimber, Martti Veldi. "Kas arheoloogiapärand on ammendamatu? Arheoloogiapärand, selle prognoosimine ja üldplaneeringud". Lk 40–43

Anton Pärn. "Haapsalu Linda tänava keldrid mõtestavad linna ehituslugu". Lk 44–45

Kristiina Paavel. "Aasta leid: vasest talb Tallinnast Betooni tänavalt". Lk 46

Kirikud

Karin Kirtsi. "Kärdla kiriku restaureerimistööde luksuslikud(?) võimalused". Lk 47–50

Malle-Reet Heidelberg. "Kärdla kiriku kaks altarimaali". Lk 51

"Haljala Püha Mauritiuse kiriku restaureerimine".

Tõnu Sepp. "Valjala kiriku apsiidi restaureerimistööd aastatel 2018–2020". Lk 55

Kunst

Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem, Jüri Martin Lepp, Anneli Randla. "Nopped Christian Ackermanni projektist". Lk 56–59

Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu. "Talitajanaised ja linnud. Anu Rank-Soansi seinapannoo Kurtna Linnukasvatuse Katsejaamas". Lk 60–61

Tea Šumanov. "Nõva kiriku pabervitraažide konserveerimine". Lk 62–63

Ene Sarap. "Käsmu kiriku kroonlühtri taastamise lugu". Lk 64–65

Grete Nilp. "Vanausuliste kolmikikooni restaureerimise lugu". Lk 66–67

Claudia Valge. "Tallinna vanalinna vanima puitmaja barokse hiilguse eesriie". Lk 68–69

Hilkka Hiiop, Hans Vinnal. "Maidla lillemaailm. Maalingud mõisahoone loodenurga ruumides ". Lk 70–71

Riina Padar. "Krohvialused saladused Tartus Lai 36". Lk 72

Kogukond

Riin Alatalu, Anu Nigesen. "Unistuste koolimaja tall-tõllakuuris". Lk 73

Epp Alatalu. "Rõõmuga kulutatud aeg maailmapärandi tutvustamiseks". Lk 74–75

Artur Talvik. "Liesi Puod – aastast 1908". Lk 76

Teet Parve. "A. Dmitrievi projekteeritud maja nr 73 anamnees*". Lk 77

Koroona

Oliver Orro. "Kuidas nad seda vanasti tegid ehk tauditõrje arhitektuur". Lk 78–81

Triin Talk. "Tallinna vanalinna koroonika". Lk 82–83

Päevakaja

Maris Mändel. "Müüdimurdja: muinsuskaitse eritingimuste uus kord". Lk 84–86

Kaido-Allan Lainurm. "Mälestised ja ligipääsetavus – kas võimatu missioon?". Lk 87–89

Helen Sooväli-Sepping, Pille Runnel. "Kliimaneutraalne muinsuskaitse – kas kultuuripärandi renessanss?". Lk 90–92

Henry Kuningas. "Pruuni kulla ehituspärand". Lk 93–94

Robert Treufeldt. "Suurtükilaev Lembit. Kahurikilbid mälestiste ja museaalidena". Lk 95

Tagasivaade

Elo Lutsepp. "Muinsuskaitse katuseraha". Lk 96–97

Eero Kangor. "20 aastat Tallinna kirikurenessanssi". Lk 98–99

Triin Ojari. "Olümpiaehitused – Tallinna uus nägu". Lk 100–103

Persoon

Ragnar Nurk. "Mitte ainult Tartu Jaani kirikust. Kaur Alttoaga muinsuskaitsest". Lk 104–108

Meistrid

"Ajalugu armastav Rändmeister". Lk 109

Tiina Sakermaa. "Eesti skulptuurid on Isabel Aaso-Zahradnikova kindlates kätes". Lk 110

Uus teadmine

Risto Paju. "Põnevaid raidkivileide Tallinna vanalinnas". Lk 111–113

Kadi Alatalu. "Kaagjärve Veenus". Lk 114

Alar Läänelaid, Ain Pihl. "Dendrokronoloogia tõendab: Pikk 43 hoone katus Tallinnas ehitati 1434. aastal". Lk 115

Martti Veldi. "Ajalooliste krundipiiride kaardianalüüs". Lk 116

Maris Veeremäe. "Muinsuskaitse digiteek". Lk 116

"Muinsuskaitseameti eripreemiad riiklikul teadustööde konkursil". Lk 117

  • Villu Kadakas. "Harju ja Viru maakirikud ehitusarheoloogi luubi all". Lk 117–118
  • Tea Šumanov. "Arhitektuurijooniste koopiad on hoidmist väärt pärand". Lk 119

Martti Veldi. "Ajalooliste krundipiiride kaardianalüüs". Lk 104–108

Kroonika

Triin Reidla. "Muinsuskaitseameti aastapreemiad". Lk 120

Kersti Siim, Laura Ingerpuu, Pikne Kama, Ilme Mäesalu, Martti Veldi. "Mälestiseks tunnistati...". Lk 121–123

Laura Ingerpuu, Kersti Siim. "Vinni mõisa tall ei ole enam mälestis" Lk 124–125

  • Miks Muinsuskaitse Nõukogu varasematel kordadel ei toetanud Vinni mõisa talli riikliku kaitse lõpetamist? Riin Alatalu, Muinsuskaitse Nõukogu esimees. Lk 125

Ave Paulus, Robert Treufeldt. "Lahemaa ja Alutaguse rahvuspargi militaarpärandi päevad". Lk 126–127

Linda Lainvoo. "Muuseum põleb! Esimene riiklik kultuuriväärtuste päästmise lauaõppus". Lk 128

Elle Lepik. "Pärandivaderid koduõppel". Lk 129

Kadri Tael. "Muuseumikogude järelevalve". Lk 130

Maili Roio. "Eesti ühineb UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga". Lk 131

"2019.-2020. aastal ilmunud uued raamatud". Lk 132–133

Riin Alatalu. "Kolm aastat ICOMOS-i juhatuses". Lk 134

"In memoriam: Dmitri Bruns 11. I 1929 – 21. III 2020". Lk 135

Maris Mändel. "Need igavad hallid kivid...Kas tavaline saab olla väärtuslik?". Lk 136 ja tagakaane sisekülg

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]