Mosaraabia kunst
Mosaraabia kunst hõlmab 9.–10. sajandi[1] (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi[2]) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid mosaraablased (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna mauride võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu Al-Ándalusist välja põhja poole).[3]
Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab mauri arhitektuurist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti läänegootide ja Astuuria varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud rekonkistajärgse taasasustamise käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele.
2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaatide nimekirja:
- San Pedro de la Nave El Campillos Zamora provintsis
- Nuestra Señora de las Viñase kirik Quintanilla de las Viñases Burgose provintsis
- San Miguel de Escalada klooster San Miguel de Escaladas Leóni provintsis
- Santiago de Peñalba Peñalba de Santiagos Leóni provintsis
- San Baudelio pühamu Casillas de Berlangas Soria provintsis
- Santa María kirik Wambas Valladolidi provintsis
- San Cipriano kirik San Cebrián de Mazotes Valladolidi provintsis
- Celanova San Migueli kabel või oratoorium San Rosendo de Celanovas Ourense provintsis
- Melque kloostrikompleks San Martín de Montalbánis Toledo provintsis
- San Pedro de la Mata kirik Casalgordos Toledo provintsis[2]
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Kalifaadis allaheidetud kristlasi salliti ja neil lubati oma usku edasi viljeleda (olgugi et mustaʿrib, millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud' ja nad pidid maksma erilist maksu), siiski oli uute kirikute ehitamine kalifaadi aladel keelatud. Osa kristlasi rändas eri aegadel maksustamise ja religioosse surve tõttu kalifaadist välja põhja poole. Kokkupuude islami kultuuri ja kunstivormidega mõjutas tugevalt mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib kristlikku ja islami traditsiooni. Kui rekonkista järel püstitati tagasi vallutatud aladel uusi ehitisi, eelkõige kirikuid (peamiselt Leoni kuningriigis), sobitasid kohalikud või kalifaadi aladelt välja rännanud mosaraabia ehitajad nendes piirkondades islami kultuuri aladel omaks võetu kristliku kirikuehituse traditsiooni ja varasemate stiilidega. Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole Euroopasse.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast varakeskaja Ibeerias. Seda iseloomustab kristlik aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.[2]
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt hoburaudkaare ja roietele toetuvate kuplite olemasolus.
Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad varakristliku arhitektuuri, läänegootide kunsti või ka Astuuria eelromaanika vormikõne, mõningates rohkem islami arhitektuuri vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgmistest elementidest:
- Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes.
- Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine.
- Palju eri põhiplaanivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast löövist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud kupliga, mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid.
- Hoone peasissepääs on sageli lõunaseinas.
- Hoburaudkaar ruumide vahelistes kaartes, arkaadides ja ukse- ning aknaavades.
- Alfiz ustel ja akendel.
- Toed on peamiselt sambad lihtsustatud Korintose kapiteelidega.
- Räästad on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud konsoolidele.
Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on Santiago de Peñalba klooster; romaanikast San Miguel de Escalada kirik Leóni lähedal, mille rajasid Córdobast tulnud mungad[4]. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.[5]
Illuminatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on Beatuse apokalüpsise käsikirjad. See illumineeritud käsikirjade grupp on koopiad Liébana Beatuse kommentaaridest Ilmutusraamatule, mida kaunistavad säravate värvidega loodud miniatuurid[1]. Kunstnikest on nimeliselt teada Maius. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.[3]
Tarbekunst
[muuda | muuda lähteteksti]Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka Peñalba risti.
Paabulinnukujuline akvamaniil, 972
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Mozarabic. - Smarthistory
- 1 2 3 Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO
- 1 2 Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica
- ↑ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory
- ↑ Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica