Mordva

Mordva Vabariik
vene Республика Мордовия (Respublika Mordovia)
ersa Мордовия Республикась Mordovia Réspublikasj
mokša Мордовия Республикась Mordovia Réspublikasj
Mordva lipp Mordva vapp
Pindala: 26 159 km²
Elanikke: 795 600 (2019)
Rahvastikutihedus: 30,4 in/km²
Keskus: Saransk
Ametlikud keeled: vene, ersa ja mokša

Mordva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Volga föderaalringkonnas.

Vabariigi ametlikud keeled on vene, ersa ja mokša keel.

Haldus

Mordva Vabariigi pea on alates 2021. aastast Artjom Zdunov. 1995–2012 oli Nikolai Merkuškin ja 2012–2020 Vladimir Volkov.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

• Ateri rajoon (Атюрьевский район)
• Inzara rajoon (Инсарский район)
• Itsjalo rajoon (Ичалковский район)
• Jelniki rajoon (Ельниковский район)
• Kadaži rajoon (Кадошкинский район)
• Kotškurbuje (Кочкурбуе, vene Кочкуровский район)
• Lašma rajoon (vene Ковылкинский район Kovõlkino rajoon)
• Ljambiri rajoon (Лямбирский район)
• Ordanbuje (Орданьбуе, vene Ардатовский район Ardatovi rajoon)
• Orozaj rajoon (vene Рузаевский район Ruzajevka rajoon)
• Oši rajoon (Ошень район, vene Краснослободский район Krasnoslobodski rajoon)
• Otjažbuje (Отяжбуе, vene Атяшевский район Atjaševo rajoon)
• Pokš Ignadbuje (Большеигнатовский район Bolšoje Ignatovo rajoon)
• Pokš Kilejbuje (vene Большеберезниковский район Bolšije Berjozniki rajoon)
• Ramadanbuje (vene Ромодановский район Romodanovo rajoon)
• Sire Šäjgavi rajoon (vene Старошайговский район Staroje Šaigovo rajoon)
• Zubu rajoon (vene Зубово-Полянский район Zubova Poljana rajoon)
• Tarbej rajoon (vene Торбеевский район Torbejevo rajoon)
• Temnikavi rajoon (vene Темниковский район Temnikovi rajoon)
• Tengušbuje (Теньгушевский район Tenguševo rajoon)
• Tšaunzabuje (Чамзинский район Tšamzinka rajoon)
• Tumobuje (Дубенский район Dubjonki rajoon)

Ajalugu

10. jaanuaril 1930 moodustati Mordva autonoomne oblast, mis 20. detsembril 1934 nimetati Mordva ANSV-ks. Aastast 1990 kannab see nime Mordva Vabariik.

Mordva ANSV Zubova Poljana rajoonis Potma lähedal asusid NSV Liidu Siseministeeriumi Kinnipidamisasutuste Valitsusele allunud poliitvangide vangilaagrid nr 19 (Lesnõi asula), nr 17 (Ozjornõi asula) ja nr-d 3-5. Laager nr 19 teenindas puidutöötluskombinaati, laagrites nr 17 ja nr-d 3-5 tegelesid kinnipeetud presentkinnaste õmblemisega.

Rahvastik

2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 60,8% olid venelased, 31,9% mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4%, mordvalasi 40,0% ja tatarlasi 5,2%.

Rahvusgrupp	1939		1959		1970		1979		1989		2002		2010
	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%
Mordvalased 1	405 031	34,1%	357 978	35,8%	364 689	35,4%	338 898	34,2%	313 420	32,5%	283 861	31,9%	333 112	39,9%
Venelased	719 117	60,5%	590 557	59,0%	606 817	58,9%	591 212	59,7%	586 147	60,8%	540 717	60,8%	443 737	53,2%
Tatarlased	47 386	4,0%	38 636	3,9%	44 954	4,4%	45 765	4,6%	47 328	4,9%	46 261	5,2%	43 392	5,2%
Ukrainlased	7 586	0,6%	6 554	0,7%	6 033	0,6%	5 622	0,6%	6 461	0,7%	4 801	0,5%	? 2	?%
Teised	8 884	0,7%	6 468	0,6%	7 069	0,7%	8 012	0,8%	10.148	1,1%	13 126	1,5%	14 514	1,7%
Rahvaarv	1.188.004	100%	1 000 193	100%	1 029 562	100%	989 509	100%	963 504	100%	888 766	100%	834 755	100%
1 Ersad ja mokšad 2 andmed puuduvad.

Välislingid

 Mordva – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis