Moondefaatsies

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Moondefaatsies on temperatuuri- ning rõhuväli, kus moodustuvad vastavale faatsiesele iseloomulikud mineraalid.

Moondefaatsiesteks on näiteks eklogiidifaatsies, rohekildafaatsies, amfiboliidifaatsies jne.

Sõltuvalt lähtekivimi keemilisest koostisest võivad tekkinud mineraalid olla erinevad. Seetõttu ei tohi faatsiesi võrdsustada samanimeliste kivimitega, sest näiteks kõik amfiboliidifaatsiese kivimid ei ole amfiboliidid. Amfiboliit on lihtsalt väga tavaline moondekivim ning on seetõttu vastavale rõhu- ning temperatuuriväljale nime andnud. Algsed faatsieste nimed anti aluselise kivimi (basaldi) moondumisel tekkivate kivimite nimede järgi.

Vastavas faatsieses tekkinud mineraalid on neis tingimustes stabiilsed ning moodustavad sellele faatsiesele iseloomulikke moondekivimeid. Moondefaatsies moodustab seega sideme kivimi keemilise koostise ning mineraalse koostise vahel. Näiteks basalt moondub erinevais faatsiestes erineva mineraloogiaga moondekivimeiks. Nii võib temast saada rohekilt, amfiboliit, eklogiit jne, kuid eklogiidi moodustumiseks peab basalt mattuma teistest palju sügavamale, sest teda moodustavate mineraalide tekkeks on vaja suuremat rõhku.

Moondefaatsiestel on seos petrotektooniliste kooslustega, sest teatud moondefaatsies kujuneb tihti välja vaid teatud tektoonilises režiimis. Ülalmainitud eklogiitide tekkeks on vaja nii suurt rõhku, et ainus mehhanism, kuidas vastavale sügavusele mattumist seletada, on subduktsioon. Seetõttu ongi eklogiitideks kunagist ookeani põhja moodustanud basaldid. Mõned mineraalikooslused on aga tekkinud madala rõhu, kuid kõrge temperatuuri tingimustes. Seda võib seletada tekkimisega vulkaanilistes piirkondades.

Moondefaatsiese mõiste tõi geoloogiasse Soome geoloog Pentti Eskola 20. sajandi algul.