Mood Taisho perioodil

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Taisho perioodile (1912-1926) oli iseloomulik avatus läänemaadele ja riigis leviv demokraatia, mille mõjud tugevasti kujundasid Jaapani riideid ja selle aja moodi. Jaapani rõivad hakkasid vastavalt läänestumise trendidele muutuma. Üha tavalisemaks muutus lääne rõivaste kandmine. Lääne rõivaste kandmine oli modernsuse sümboliks ja väljendas liberaalset mõttemailma. Just tänu lääne mõjule Taisho perioodil ilmnesid julged moetrendid, mis tänu keemilistele värvidele, sünteetilistele kiudele ja mehhaanilise protsessi levikule tegid uudsed esemed kättesaadavameks laiemale elanikkonnale. Esimesena kandsid lääne riideid ainult kõrgklassi mehed ja ärimehed, kuid järk-järgult levisid need ka teistesse klassidesse. Ilmusid "moodsad tüdrukud" keda kutsuti mogadeks. Nad järgisid läänelikku moodi ja liberaastet läänemaalist elustiili ning neid tihti kutsuti ka Jaapani flapperiteks. Nad sümboliseerisid seksuaalselt vabanenud linnatarbijat, vabadust ja vabanemist minevikust. Nende eesmärgiks oli vabaneda vanadest traditsioonidest ja tavadest. Noored generatsioonid kandsid segamini nii traditsioonilisi riideid kui ka lääneriideid. Vanem generatsioon aga kandis ainult traditsioonilisi riideid. Tänavatel võis nähe mõlemat stiili segamini. Popullaarne oli kanda flapper stiilis kleite pikkade pärlikettidega ja mütse. Kanti aksessuaare nagu kindaid, kotte ja päevavarje. Koolitüdrukud kandsid hakamasid koos hakamashitadega. Mehed kandsid tavaliselt kas ülikonda või komonot. Võis ka näha nende kahe segu. Näiteks kanti hakamat koos kimono ja läänemaa pärase särgi ja kaabuga. Populaarne oli ka kanda haorit koos himo lipsudega. Jalas kanti läänepäraseid nahast jalanõusid või traditsioonilisi getasid. Koolivormiks oli alguses hakamad, aga Taisho perioodi lõpus hakkasid poisid kandma gakurane koos getadega. Koolitüdrukute seas oli populaarne kanda nahksaapaid ja juustes suuri lipsukesi.

Kimono[muuda | muuda lähteteksti]

Taisho perioodil arenes materjal nimega meisen, mis tõi esmakordselt paljudele naistele kättesaadava kaasaegse kimonomoe. Jõukamad jaapanlannad ja kaasaegsed töötavad naised kandsid neid igapäevaseks linnariietuseks. Maatüdrukutel oli võib-olla ainult üks, mida erilistel puhkudel kanda. Meiseni siidi kujundused ja mustrid olid algstaadiumis üsna lihtsad nagu triibud, rist, noolesuled ja väikesed korduvad mustrid. Hiljem muutusid traditsioonilised mustrid stiliseeritud ja suurte lillede ja maastike vastu ning Taisho perioodiks tulid erksad, suured ja dünaamilised kujundused, mis olid inspireeritud Euroopa kunstiliikumisest, nagu Art Deco ja Nouveau, ekspressionism ja konstruktivism.