Molekulipilv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Fotol on jäädvustatud Kiilu udukogust eraldunud molekulipilv, mille läheduses on näha hiljuti tekkinud tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve

Molekulipilv ehk molekulaarpilv[1] (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).

Molekulipilve märkimisväärne suurus ja mass põhjustavad gravitatsioonilise ebastabiilsuse efekti, mille tagajärjel muutub aine tihedus pilve sees ebaühtlaseks. Suurema tihedusega piirkondades hakkavad aine osised teatud tingimustel lähenema. Kokkutõmbumine võib toimuda sellise jõu ja kiirusega, mis võib põhjustada gravitatsioonilise kollapsi, mille tagajärjeks võib olla uue tähe tekkimine.

Kõige levinumaks molekuliks on neis pilvedes vesinik. On aga kindlaks teinud ka paljude teiste molekulide olemasolu. Molekulaarpilvi moodustavast ainest on leitud vee, ammoniaagi, vesiniksulfiidi, sipelghappe, metanooli ja glütsiini molekule. Glütsiini ja teiste orgaaniliste ühendite olemasolu tähtedevahelises ruumis viitab sellele, et eluvormide olemasolu on võimalik ükskõik millises universumi osas.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Robin Kerrod. "Hubble. Aken universumisse". Tõlkinud Jaak Jaaniste. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. Lk 21

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]