Mine sisu juurde

Mitmekesisuse ja muutuste juhtimine

Allikas: Vikipeedia

Mitmekesisuse juhtimine on erineva taustaga töötajate kaasamine organisatsiooni soo, rahvuse või vanuse põhiselt. Kaasamine algas 1980. aastatel USA-s Uus avalik halduse põhimõtetel, eesmärgiga vältida diskrimineerimist ja tagada õiglast kohtlemist töökohal, sõltumata inimese taustast.[1]  Erineva kogemustepagasiga inimeste koostöö peaks tagama mitmekülgsemat lahendust probleemidele ning tulemusena pakkuma rohkem uusi ideid. Erinevate vaadetega inimeste koostöö võib aga hea juhita ka suurendada konfliktide tekkimise riski.

Mõiste ja taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmekesisus avalikus sektoris hõlmab erinevaid inimesi. Töötajaid eristatakse nende tausta kaudu primaarsetes ja sekundaarsetes dimensioonides. Primaarsed dimensioonid on nähtavad ja muutumatud nagu näiteks rahvus, sugu, vanus või rass. Sekundaarsed dimensioonid on aga omandatavad: haridus, väärtused, kogemus.[1]

Mitmekesisuse tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]

Lähtuvalt inimese oskustest on mitmekesisel meeskonnal mitmeid eeliseid. Näiteks vanuse kontekstis toovad noored meeskonda innovaatilisemaid ideid ning kiiret kohanemisvõimet muutuste korral, samas kui vanemad hindavad kogemust ja stabiilsust. Erineva kultuurilise taustaga töötajad aitavad ümber kujundada tekkinud eelarvamusi ja toovad lauale eripärased vaatenurgad.[2]

Vastuolude juhtimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Hoolimata meeskonna mitmekesisuse juhtimisest võib ette tulla vastuolusid inimeste vahel. Vastuolud tekivad tavaliselt primaarsetest või sekundaarsetest dimensioonidest lähtuvalt. Kultuurilised konfliktid tekivad, kui erinevad väärtused ei sobi kokku (näiteks üks kultuur hindab astmelist süsteemi, teine aga võrdsust). Soolised erinevused võivad tingida olukorra, kus üks sugu tunneb end alavääristatuna samas kui teine on oma positsiooniga organisatsioonis rahul. Lisaks võivad vastuolud tekkida ka mitmekeelsetes meeskondades, kus valearusaamad ja möödarääkimised on kerged juhtuma.[1]

Juhtimispraktikad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastuolude vältimiseks korraldatakse koolitusi, et luua töökeskkond ja -kultuur, mis peaks vähendama konfliktide teket. Koolituste eesmärgiks on aidata töötajatel paremini koostööd teha ning mõista erinevusi inimeste  ja nende tööstiilide vahel ning nendest mööda vaadata.[1]  Vastuolude esinemisel lahedatakse need neutraalse vahendaja või avatud arutelu abil, mis aitab leida kiire lahenduse tekkinud probleemile.[2] Tavaks on ka luua asutusesisesene mitmekesisuse kava (nt värbamise reeglid), mis tagavad selged juhised ning võrdsed võimalused inimeste tööle võtmiseks ning mis omakorda suurendavad tulemuslikkust.[1]

Näited Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti avalikus sektoris tegeleb mitmekesisuse edendamisega kõige hoogsamalt Sotsiaalministeerium, mis lähtub mitmekesisuse kavast, mille eesmärgiks on töötajate kaasamine ning diskrimineerimise vähendamine. 2022. aasta sügisel oli ministeeriumi töötajate koosseis mitmekesine nii soo kui ka rahvuse poolest. Praegune kava näeb ette töökiusu ja ahistamise ennetamise edendamist.[3]

Kasutatud kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 4 5 Kim, Sungchan; Park, Soyoung (2017-06). "Diversity Management and Fairness in Public Organizations". Public Organization Review (inglise). 17 (2): 179–193. DOI:10.1007/s11115-015-0334-y. ISSN 1566-7170. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  2. 1 2 McCrea, Austin M; Zhu, Ling; Johansen, Morgen S (8. aprill 2022). "Managing Diversity Differently: The External Environment and Cross-Sector Differences in Diversity Management". Journal of Public Administration Research and Theory (inglise). 32 (2): 436–454. DOI:10.1093/jopart/muab027. ISSN 1053-1858.
  3. Sotsiaalministeerium (2022). "Sotsiaalministeeriumi mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise edendamise kava 2023-2025" (PDF).