Minuscola cancelleresca italiana

Minuscola cancelleresca (itaalia keeles 'kantseleiminuskel') ehk lihtsalt cancelleresca on gooti kursiivide hulka kuuluv kirjastiil, mida kasutati nii avalikes (paavstlikes, keiserlikes, kuninglikes ja aadlike kantseleides kirjutatud) kui ka eradokumentides (näiteks notarite kirjutatud).^[1]

Kirjeldus

Minuscola cancelleresca on kergena mõjuv kiri, mille tähed on ümarad, üla- ja alapikendid on silmahakkavad võrreldes tähekeha enda suurusega ja mõnedel tähtedel, nagu m või n, võivad olla dekoratiivsed sabad. Suleliikumine on kursiivile iseloomulikult seotud tähti tekitav, joonepaksuste kontrast on vähemärgatav, vastupäeva tõmmatud joonest tekkivad silmused, näiteks l või d puhul, algavad küllalt baasjoone lähedalt.^[1]

Ajaloost

13. ja 14. sajandi vahemikus sai cancelleresca tavaliseks õpetlaste ja haritlaste, ilmikute ja ülikoolide ning kirikuringkondadega mitteseotud isikute kirjaks. Nad kuulusid enamasti linnade kõrgemasse keskklassi, näiteks nagu notarid. Juba 13. sajandi viimastel kümnenditel kasutati kirjastiili linna ametliku korraldusega seotud ladinakeelsete raamatute kirjutamiseks, näiteks omavalitsuste ja gildide statuudid ning kroonikad, ja itaaliakeelse ilukirjanduse jaoks, nagu luuletused, proosatekstid ja tõlked. Raamatute tekstides on eriti hästi näha sule pidev liikumine kirjas, lai joontevahe ja sagedased kaunistused. Tavaliselt tellisid neid raamatuid suure poliitilise mõjuga rikkad patroonid. Säilinud raamatud on kaunid, kirjutatud suures kuni keskmises formaadis heale pärgamendile, kaunistatud ja illumineeritud. Hilisemast perioodist, 14. sajandi teisest poolest, leidub siiski ka vähem hinnalisi cancelleresca-kirjas loodud raamatuid. 15. sajandil jäi kirjastiil kasutuselt kõrvale.^[1]

Vaata ka

mercantesca
notula

Viited

1 2 3 Maddalena Signorini. Scripts and the Vernacular in Medieval and Renaissance Italy.

Välislingid

[handbook-1] 1 2 3 Maddalena Signorini. Scripts and the Vernacular in Medieval and Renaissance Italy.

[1]