Minna Lindgren

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Minna Lindgren (2013)

Minna Lindgren (Minna-Liisa Gabriela Lindgren, sündinud 22. jaanuaril 1963 Helsingis) on soome kirjanik ja ajakirjanik.

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Sündinud Helsingis. Minna Lindgren lõpetas Helsingi Ülikooli magistrikraadiga 1993. aastal ja on hariduselt muusikateadlane. Aastast 1986 töötas Yleisradios programmijuhi, saatejuhi ja produtsendina, alates 2002. aastast vabakutseline kirjanik.
Oma romaanides seob Lindgren traditsioonilise krimikirjanduse vananemise temaatikaga, mis on kirjanikku ennast väga isiklikult puudutanud. 2008. aastal kirjutas Lindgren oma isa haigusest ja surmast dramaatilise artikli, mille avaldas Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat kuulisas Kuukausiliite. Tema isa, tuntud Helsingi Ülikooli saksa keele professor Kaj Brynolf Lindgren (1922–2007), oli haigeks jäädes otsustanud keelduda haiglaravist ning surra lihtsalt "omamoodi". See soov oli Soome tervishoiuametnikele arusaamatu ning ennekuulmatu. Bürokraatide arvamus oli, et kõige turvalisem on vanuritel surmale vastu minna hooldekodus. Niisiis alustati kohtuprotsessi, et Lindgreni isa saaks surra ravi ning ravimiteta. Selle traagilise loo kajastamise eest pälviski Lindgren 2009. aastal Bonnieri ajakirjanduspreemia. Soome rahvusringhääling YLE tegi sellest 2011. aastal dokumentaali "Isa surm" ("Isän kuolema").
Minna Lindgren on esinenud Tartus ja Haapsalus 2016. aasta kirjandusfestivalil Prima Vista.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jean Sibeliuksen viulukonsertto: Alkuperäinen ja lopullinen versio. Pro gradu. Helsinki: Helsingin yliopiston musiikkitieteen laitos, 1993.
  • Musiikki on vakava asia. Pakinat on aiemmin julkaistu Suomen kuvalehdessä ja Radio Ylen ykkösessä. Helsinki, 1998.
  • Pianon palkeilta orkesterin koskettimille. Helsinki, 2002.
  • Leif Segerstam nyt!. Helsinki, 2005.
  • Sivistyksen turha painolasti. Helsinki, 2011.
  • Lindgren, Minna & Löytty, Olli: Sinfoniaanisin terveisin: kirjekurssi klassisen musiikin maailmaan. Helsinki, 2014
  • Vihainen leski. Helsinki, 2018.
Õhtuhiie-triloogia[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kuolema Ehtoolehdossa. Helsinki, 2013. Eesti keeles pealkirja all “Surm Õhtuhiies”, tõlkija Katrin Kurmiste, Varrak, 2015.
  • Ehtoolehdon pakolaiset. Helsinki, 2014.
  • Ehtoolehdon tuho. Helsinki, 2015.

Enne romaanikirjanikuna tuntuks saamist kirjutas Minna Lindgren kaks följetonikogumikku ning oma erialaga seotud teoseid, nagu soome helilooja Leif Segerstami elulooraamat „Leif Segerstam nüüd!” ning tema ja doktor Olli Löytty klassikalist muusikat käsitlev kirjavahetus „Sümfooniliste tervitustega“.
Õhtuhiie-triloogiat on saatnud suur rahvusvaheline edu. Praegu on Õhtuhiie-raamatud tõlgitud 10 keelde[2]. Triloogia esimesest raamatust plaanitakse teha film[3].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Lindgren on saanud 2009. aastal Bonnieri ajakirjanduspreemia ning 2014. aastal Aleksis Kivi Seltsi auhinna. 2015. aastal valiti tema teos „Õhtuhiie pagulased” Runebergi auhinna kandidaadiks.

Lingid[muuda | muuda lähteteksti]

http://www.teos.fi/kirjailijat/minna-lindgren.html

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.finst.ee/yritused/minna-lindgren-prima-vistal/
  2. http://www.teos.fi/kirjailijat/minna-lindgren.html
  3. http://www.teos.fi/uutiset/minna-lindgrenin-kirja-kuolema-ehtoolehdossa.html