Minangkabau keel
| Minangkabau (Baso Minangkabau, بَاسُوْ مِيْنڠكَابَاوْ ,بَهَاسَ مِيْنَاڠكَابَاوْ) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Indoneesia |
| Piirkonnad |
Lääne-Sumatra Riau Jambi Bengkulu Põhja-Sumatra Aceh |
| Kokku kõnelejaid | 5,5 miljonit (2007) |
| Keelesugulus | |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | min |
| ISO 639-2 | min |
| ISO 639-3 | mina1268 |
 Minangkabau keel on oliivrohelisena | |
Minangkabau keel (minangkabau keeles Baso Minang(kabau), pegoni kirjas بَاسُوْ مِيْنڠكَابَاوْ; indoneesia keeles Bahasa Minangkabau; malai keeles Bahasa Minangkabau või Bahasa Minang, jawi kirjas بَهَاسَ مِينَاڠكَابَاوْ) on austroneesia keel, mida räägivad minangkabaud peamiselt Lääne-Sumatral, Lääne-Riaus, Kabupaten Aceh Selatanis, Bengkulu põhjaosas ja Jambis. Lisaks räägivad seda mujale Indoneesia linnadesse sisse rännanud minangkabaud.[1] Minangkabau keel on lingua franca ka Põhja-Sumatra läänerannikul ning osaliselt Acehis, kus seda tuntakse nime Aneuk Jamee all.
Et minangkabau ja malai keel on väga sarnased, on nende eristamine vastuoluline. Ühed uurijad minangkabau keelt on malai keele murre, teised malai keele (malai keelte) sugulaskeeleks.[2]
Mingangkabau keel on üks vähestest keeltest, kus ei ole pöördeid ega grammatilisi subjekti-objekti erisusi.[3]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Minangkabau keel on Lääne-Sumatra minangkabaude emakeel ning seda räägib ligi 5,5 miljonit inimest. Lisaks Lääne-Sumatrale on keel levinud ka Riau lääneosas, Kabupaten Aceh Selatanis, Põhja-Bengkulus ja Jambis. Keel on lingua franca ka Põhja-Sumatra läänerannikul. Mõnedes Acehi osades nimetatakse minangkabau keelt "Aneuk Jameeks".
Lisaks Indoneesiale räägitakse minangkabau keelt ka Malaisias, kus on Sumatra minangkabaukeelsetest osadest tulnud sisserändajaid. Paljud sisserändajatest asusid elama tänapäeva Negeri Sembilani osariiki, kus nende minangkabau keel arenes Negeri Sembilani malai keeleks, mis on nüüdseks lähemalt seotud malai keelega. Hiljem sisserännanuid tuntakse "miangidena".
Murded[muuda | muuda lähteteksti]
Minangkabau keelel on palju murdeis, mis võivad vahel võivad erineda naaberkülade lõikeski (nt kui kahe küla vahel on jõgi). Eristatakse rao mapat tungguli, muaro sungai lolo, payakumbuhi, pangkalan-lubuk alai, agam-tanah datari, pancungsoali, kotobaru, sungai bendung airi ja karanganyari murretd.[4] Argisuhtluses räägivad erinevate piirkondade minangkabaud omavahel agam-tanah datari (ka baso padagi või baso urang awaki murre; meie [rahva] keel) murdes, millest on sisuliselt saanud keele standardmurre.
Näited[muuda | muuda lähteteksti]
Laused[muuda | muuda lähteteksti]
| Eesti | Minangkabau | Indoneesia |
|---|---|---|
| Kuidas sul läheb? | Ba'a kaba sanak kini? | Bagaimana kabar anda sekarang? |
| Mul läheb hästi. Kuidas sul läheb? | Lai elok-elok se nyo. Sanak ba'a? | Saya baik-baik saja. Anda bagaimana? |
| Mis su nimi on? | Sia namo sanak? | Siapa nama kamu? |
| Minu nimi on ... | Namo ambo ... | Nama saya ... |
| Aitäh. | Tarimo kasih. | Terima kasih. |
| Puud džunglis pole ühekõrgused, rääkimata inimestest. (Vanasõna) | Sadang kayu di rimbo 'ndak samo tinggi, apo lai manusia. (Pribaso) | Adalah pohon di hutan tidak sama tinggi, apalagi manusia. (Peribahasa) |
| "Kuidas konn ujub, ujub temagi." ("Tema" teeb midagi mõttetut.) | "Co a koncek baranang co itu inyo" ba'arti mangarajokan suatu tapi indak punyo tujuan. | "Bagaimana katak berenang seperti itulah dia" berarti mengerjakan sesuatu tanpa punya tujuan. |
| Siin ei risustata! (Käsklus) | Indak buliah mambuang sarok di siko! (Parintah) | Dilarang membuang sampah di sini! (Perintah) |
| Ärge puudutage! Siis võib käsi kõrvetada. | Ijan dipacik! Beko tangan angku tabaka. | Jangan disentuh! Nanti tanganmu terbakar. |
Arvud[muuda | muuda lähteteksti]
| Arvsõna | Minangkabau | Indoneesia | Eesti |
|---|---|---|---|
| 1 | cie' | satu | üks |
| 2 | duo | dua | kaks |
| 3 | tigo | tiga | kolm |
| 4 | ampe' | empat | neli |
| 5 | limo | lima | viis |
| 6 | anam | enam | kuus |
| 7 | tujuah | tujuh | seitse |
| 8 | lapan | (de)lapan | kaheksa |
| 9 | sambilan | sembilan | üheksa |
| 10 | sapuluah | sepuluh | kümme |
| 11 | sabaleh | sebelas | üksteist |
| 15 | limo baleh | lima belas | viisteist |
| 50 | limo puluah | lima puluh | viiskümmend |
| 100 | saratuih | seratus | sada |
| 150 | saratuih limo puluah | seratus lima puluh | sada viiskümmend |
| 500 | limo ratuih | lima ratus | viissada |
| 1000 | ribu | ribu | tuhat |
| 1 000 000 | juta | juta | miljon |
| 1 000 000 000 | milliar | milliar | miljard |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kajian Serba Linguistik : Untuk Anton Moeliono Pereksa Bahasa (2000)
- ↑ Khaidir Anwar (1976), Minangkabau, Background of the main pioneers of modern standard Malay in Indonesia (inglise), kd 12, lk 77–93, DOI:10.3406/arch.1976.1296
- ↑ Sophie Elizabeth Crouch (2009), Voice and verb morphology in Minangkabau, a language of West Sumatra, Indonesia. Master’s thesis (inglise)
- ↑ Nadra, Reniwati, and Efri Yades, Daerah Asal dan Arah Migrasi Orang Minangkabau di Provinsi Jambi Berdasarkan Kajian Variasi Dialektikal (2008)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Nurlela Adnan, Ermitati, Rosnida M. Nur, Pusat Bahasa (Indonesia), Balai Pustaka (Persero), PT. 2001 - Indonesian-Minangkabau dictionary (Kamus bahasa Indonesia-Minangkabau), 841 pages.
- Marjusman Maksan, Yulina Kasim, Tamsin Medan, Syamsir Arifin, Basri, A. Razak Sikumbang, 1984, Geografi Dialek Bahasa Minangbakau, Jakarta, Pusat Pembinaan Dan Pengembangan Bahasa Departemen Pendidikan Dan Kebudayaan, 1984.
- Tata Bahasa Minangkabau, Gerard Moussay (original title La Langue Minangkabau, translated from French by Rahayu S. Hidayat), ISBN 979-9023-16-5.