Mina, mina ise ja Irene

Mina, mina ise ja Irene ("Me, Myself and Irene") on 2000. aasta vendade Peter ja Bobby Farrelly toodetud must komöödia, mille levitajaks oli 20th Century Fox. Film märkis teist koostööd Farrelly vendade ja peaosatäitja Jim Carrey vahel peale "Loll ja lollim"at 1994. aastal ning oli Jim Carrey esimene film 20th Century Foxile.

Filmimine toimus 11. maist 27. juulini 1999 Vermonti ja Rhode Islandi osariikides. Film esilinastus USAs 15. juunil 2000, Eestis sama aasta 7. septembril.

Sisu

Charlie Baileygates (Jim Carrey) on pikaaegse kogemusega tubli ja tagasihoidlik Rhode Islandi osariigipolitseinik (Rhode Island State Police). 18 aastat tagasi abiellus ta oma tüdruksõber Laylaga (Traylor Howard), kes aga pettis teda mustanahalise kääbusest limusiinijuht Shonté Jacksoniga (Tony Cox), kes oli lisaks ka molekulaargeneetikaprofessor Browni Ülikoolis. Kuigi Charlie sõbrad üritasid teda hoiatada, et Layla teda petab, siis Charlie ei võtnud neid tõsiselt, isegi peale seda, kui Layla sünnitas mustanahalised kolmikud.

Mõni aasta hiljem jättis Layla Charlie maha ja lahkus koos Shontéga, jättes nende pojad, kes olid ka sarnaselt oma vanematele kõrge IQga, Charlie kasvatada. Charlie kasvataski Jamali (Anthony Anderson), Lee Harveyt (Mongo Brownlee) ja Shonté nooremat (Jerod Mixon) üksinda. Kuigi tema pojad teda armastasid, siis ülejäänud linnaelanikud tihti tegid Charlie üle nalja ja kasutasid teda ära. Pikaaegse kiusu tagajärjel ja kuna Charlie üritas koguaeg oma probleemide eest ära joosta, tekkis tal ajapikku dissotsiatiivne identiteedihäire: kui Charlie oli suure stressi all, avaldus temas ta alter-ego Hank Evans, kes on ülbe ropu suuvärgiga tülinorija, käitub nagu Clint Eastwoodi märulifilmide tegelased ja mõtleb ainult seksist. Psühhiaater kirjutas Charliele seepeale välja medikamendid Hanki taltsutamiseks.

Mõne aja pärast vahistab politsei Irene Watersi (Renee Zellweger), kes on tagaotsitav Massenas New Yorgi osariigis otsasõidu eest. Arvates, et Charlie vajab puhkust, annab ta ülemus, kolonel Partington (Robert Forster) talle ülesande eskortida Irene Massenasse. Irene aga väidab, et süüdistus on lavastatud tema endise poiss-sõber Dickie Thurmani (Daniel Greene) poolt, kellel on valguskartvad sidemed organiseeritud kuritegevusega ja kartis, et Irene avaldab võimudele tema illegaalsed tegevused.

Massenas annab Charlie Irene'i üle kahele Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) agendile. Kui nad aga on koos Irenega turvamajas, saabub sinna üks Dickie palgatud palgamõrvar, kes ühe agendi tapab. Irene pääseb põgenema ja jõuab hotelli, kus Charlie ööbib. Kui nad on sunnitud kiiruga põgenema, unustab Charlie oma medikamendid maha, mispeale saab Hank temas tihti avalduda. Charliet süüdistatakse agendi mõrvas, teda ja Irene'i hakkavad jälitama nüüd nii FBI kui ka Boshane (Richard Jenkins) ja Gerke (Chris Cooper), kaks Dickie palgal olevat korrumpeerunud politseinikku. Charlie pojad saavad sellest peagi kolonel Partingtonilt teada, kuid on kindlad tema süütuses.

Charlie ja Irene otsustavad põgeneda tagasi Rhode Islandisse. Kuigi nad saavad teel olles vägagi lähedasteks ja Irenele meeldib Charlie, siis Hanki ta kardab tema aggressiivse iseloomu ja iseenda ülehindamise pärast, mis neile tihti tüli tekitab. Nendega tuleb kaasa ka albinismi põdev ettekandja Whitey (Michael Bowman), kes väidab, et ta tappis oma perekonna. Jäädes ööseks motelli, avaldub Charlies taas Hank, kes Charliet kehastades veenab Irene'i temaga magama. Kui Charlie sellest hommikul teada saab, saab ta tigedaks ja hakkab Hankiga võitlema. Motelli on jõudnud ka Boshane ja Gerke, kuid Charlie pojad, olles neile järele jõudnud, sunnivad üht politseinikku relva ähvardusel andma valeteadet, et Charlie ja Irene on metsas tabatud, misjärel varastavad nad politseihelikopteri. See annab Charliele ja Irenele aega hotellist lahkuda, jättes Whitey motelli maha, minnes Rhode Islandile suunduva rongi peale. Kui Charlie aga helistab oma kolleegile, helistab too edasi Boshanele ja Gerkele. Sama rongi peale on tulnud ka Dickie, kuid Irenel õnnestub ta oimetuks lüüa.

Providence'is lähevad Charlie ja Irene rongi pealt maha, kuid Charliel tekib sisemine võitlus Hankiga. Kui aga jaama jõuavad ka Boshane ja Gerke, on Charlie ja Hank sunnitud koos töötama, et olukorrast pääseda. Irene läheb rongi peale tagasi ja Boshane asub teda jälitama, kuid Irenel õnnestub end rongis tema eest peita. Gerke hakkab Charliet jälitama, kuid Hank sõidab talle otsa. Kui Irene jõuab rongi peal algsesse sihtkohta, tuleb Dickie teadvusele ja võtab ta pantvangi, viies ta lagunenud sillale. Jõudnud jaama, jookseb Charlie neile järele. Sillal aga võtab Hank uuesti üle ja otsustab hoopis minema joosta, kuid Charlie otsustab lõpuks oma probleemidega silmitsi seista, seeläbi õnnestub tal Hank lõplikult alla suruda, ning ta jõuab Dickie ja Irene'i juurde. Proovides Dickielt relva ära võtta, tulistab Dickie tal pöidla otsast, kuid Whitey viskab Dickie viskenoolega surnuks. Dickie ja Irene kukuvad jõkke, Charlie hüppab Irene'i päästmiseks talle järele, nad päästetakse Charlie poegade poolt helikopteriga. Charlie ja Irene vabastatakse süüdistustest, ning Charlie palub Whiteylt vabandust, et too oli sunnitud jälle tapma, kuid Whitey ütleb talle, et ta ei tapnud tegelikult oma peret ja mõtles selle vaid välja hirmust Hanki ees, tegelikult kolis ta pere hoopis Phoenixisse.

Viimases stseenis valmistub Irene Rhode Islandist lahkuma, jättes hüvasti Charliega, kelle psühhiaater tunnistas nüüd vaimselt terveks. Vaid mõne kilomeetri kaugusel peab politsei ta jälle kinni, kuid selgub, et teesulu organiseeris Charlie, et ta saaks Irene'le abieluettepaneku teha, millega Irene nõustub. Jutustaja (Rex Allen noorem) lõpetab filmi, mainides, et Charlie ja Irene abiellusid, kolisid kokku koos Charlie poegade ja Whiteyga ning Charlie ülendati leitnandiks.