Michel Sogny
| Michel Sogny | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
21. november 1947 Pau, Prantsusmaa |
| Elukutse | pianist, helilooja |
| Pill | klaver |
Michel Sogny (sündinud 21. novembril 1947 Paus) on ungari päritolu prantsuse pianist, muusikapedagoog, helilooja ja kirjanik. Ta on välja töötanud uut laadi klaveriõpetusmetoodika.[1][2] Kui tavaliselt alustatakse klaveriõpingud lapsepõlves, siis Sogny meetod on võimaldanud tulemuslikult klaverimängu õppida ja heale tasemele jõuda eri vanuses õpilastel, sealhulgas täiskasvanutel.[3]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Michel Sogny õppis École Normale de Musique de Paris's, kus ta jätkas klaveriõpinguid Jules Gentili ja Yvonne Desportesi juhendamisel. Tal on magistrikraad psühholoogias, bakalaureusekraad kirjanduses ja doktorikraad filosoofias,[4] doktoritöö kaitses ta Sorbonne'i Ülikoolis 1974. aastal (juhendaja Vladimir Jankélévitch).
Michel Sogny on SOS Talents Foundationi asutaja. Fond toetab vähem jõukatest riikidest, peamiselt Ida-Euroopast pärit noorte talentide muusikaõpinguid. Koos Valéry Giscard d'Estaingi ja Ferenc Liszti lapselapselapse Blandine Ollivier de Prévaux'ga oli Sogny ka üks Liszti Prantsuse Ühingu asutajaliikmeid.[5][6]
Michel Sogny klaveriõpetusmetoodika
[muuda | muuda lähteteksti]1974. aastal asutas Michel Sogny Pariisis muusikakooli, kus on tema meetodi abil õppinud klaverimängu üle 20 000 õpilase. Teise oma metoodikat kasutava muusikakooli asutas ta Genfis 1981. aastal.[7][8]
Sogny meetod koosneb kahest peamisest komponendist. Esimese moodustavad didaktilised teosed – prolegomenonid, mis kujutavad endast väikseid harjutusi[9], mille abil arendatakse muusikalise sümfoonia ja heli tajumist.[10] Teine komponent koosneb etüüdide tsüklist, kus keskendutakse tehnilistele oskustele, näiteks käeliigutuste ja -asendite arendamisele.[11]
Üks Sogny õpilasi, kes alustas klaverimängu õppimist alles täiskasvanuna, oli prantsuse keele professor Michel Paris.[12] Pärast Sogny nelja-aastase metoodikakursuse läbimist esines ta 30-aastaselt soolokontserdiga Théâtre des Champs-Élysées's.[13]
Michel Sogny teine edukas õpilane oli Claudine Zévaco, kes esines Théâtre des Champs-Élysées's 1983. ja 1984. aastal.[14]
1981. aastal pöördus senat ametlikult kultuuriminister Jack Langi poole, et arutada Michel Sogny metoodika kasutuselevõttu kogu Prantsusmaal.[15]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Valérie Sasportas (23 April 2010). « Michel Sogny, La musique sans soupirs ». Le Figaro.
- ↑ Radio Classique (December 2015). "L’art et la Méthode de Michel Sogny".
- ↑ « L'histoire d'une adulte prodige », Piano n°19, 2005–2006.
- ↑ Le Processus de l'esprit créateur chez Liszt Mall:SUDOC
- ↑ Association française Franz Liszt 1972», Documentation Association Franz Liszt, octobre 1972
- ↑ "Une Association Franz Liszt". Le Figaro. 16. oktoober 1973. Lk 29.
- ↑ Hillériteau, Thierry (2. mai 2014). "Les antiques accords de Michel Sogny". Le Figaro.
- ↑ "L'HUMANISTEDE LA MUSIQUE". 18. mai 2017.
- ↑ François Lancel, "En avant la musique", Le Parisien, mai 1981
- ↑ Stephan Friedrich, "L'Art et la Méthode", Classica L'Express", décembre 2015, p. 4
- ↑ Georges Hilleret, "Le bonheur de jouer Bach après quelques mois de pratique", Télé 7 Jours, 26 mai 1984
- ↑ Stephan Friedrich, "Michèle Paris – L'adulte prodige", Classica L'Express, décembre 2014, p. 9
- ↑ Edgar Schneider, "Jours de France", Le Carnet de la Semaine, 3 mai 1980
- ↑ "En Bref- Récital à la Fondation Cziffra", Le Monde, 26 mai 1984
- ↑ "Enseignement de la musique : extension du centre Michel Sogny – Sénat".