Miadzieł

Allikas: Vikipeedia
Miadzieł

valgevene Мядзел * / Miadzieł
*transkriptsioon: Mjadzel
vene Мядель
(Mjadel)

Coat of Arms of Miadzieł, Belarus.svg
Miadziełi vapp
Flag of Miadzieł and Miadzieł district, Belarus.svg
Miadziełi lipp

Pindala: 8,48 km²
Elanikke: 7065 (2009)[1]

Koordinaadid: 54° 53′ N, 26° 56′ Ekoordinaadid: 54° 53′ N, 26° 56′ E
Miadzieł (Valgevene)
Miadzieł

Miadzieł (valgevene-eesti transkriptsioonis Mjadzel, poola keeles Miadzioł, leedu keeles Medilas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Miadziełi rajooni ja Miadziełi külanõukogu halduskeskus. Miadzieł asub Miastra ja Batoryna järve kaldal Narači rahvuspargi territooriumil.

Haridust annavad gümnaasium, kaks keskkooli ja muusikakool, koolide jaoks on ehitatud internaat. Linnas on ka kultuurimaja, klubihoone ja kolm raamatukogu. Miadziełis on toiduainetetööstus.

Vaatamisväärsusteks on Miastra järve poolsaarel asuv linnamägi (X–XIII sajand) ja selle juures asuv kääbaskalmistu, linnuse ase (XV–XVIII sajand), mõisa park (XVIII sajand), katoliku kirik koos selle juures asuva karmeliitide kloostriga aastast 1754 ja ristimägi aastast 1765. Miadziełi kindlus on kahjuks hävinud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Miadziełit on esimest korda mainitud aastal 1324. Arheoloogilistel andmetel asus asula toona Miadziełi järve saarel, tänapäevasesse paika kolisid sealsed asukad aga XIV sajandi lõpus – XV sajandi alguses. Tõenäoliselt oli kolimise põhjuseks katkuepideemia.

Kuni XX sajandi alguseni jagunes Miadzieł kaheks osaks. Põhjapoolsem neist kandis nime Stary Miadzieł (Стары Мядзел) ja seda mainitakse esimest korda aastal 1454, lõunapoolsem kandis nime Novy Miadzieł (Новы Мядзел) ja seda mainitakse esimest korda aastal 1463.

Stary Miadzieł kuulus läbi aegade erinevatele magnaatidele, nende seas Radziwillidele, Sakaitistele ja Raiskitele. Sõjas Moskvaga põletati asula maha ja aastal 1543 ehitati sinna uus kabel. Aastal 1736 sai Stary Miadziełist alev. Aastal 1762 sai alev õiguse neli korda aastas laata pidada.

Novy Miadzieł oli algselt kroonile kuuluv alev. XVI sajandi keskel sai sellest mõneks ajaks linn. Sealseil elanikel oli palju privileege, nii näiteks valisid nad endile ise foogti. Nii kutsuti sealseid elanikke "lihtrahvast aadlikeks". Asulat haldasid staarostid. Alevi juures asus ka Miadziełi kindlus, mis hävis Põhjasõja käigus.

Poola jagamisel läks Miadzieł aastal 1793 Venemaa koosseisu. Algul hakkasid alevid kuuluma Minski, hiljem aga Vilno kubermangu. XX sajandi alguses need ühendati.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Miadzieł Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, ühtlasi muudeti alev külaks. Miadziełist sai taas alev aastal 1959. Aastal 1998 sai Miadziełist linn.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Geneetiliste uuringute põhjal on Miadziełi ja selle ümbruskonna elanike seas levinud haplotüüp B2-D2-A2, mida seostatakse Uurali keeli kõnelevate rahvastega. Oletatavasti elasid seal uurali keeli kõnelevad inimesed veel keskajal.

Kuni XIX sajandini oli Novy Miadziełis arvukas leedulaste kogukond. Alevis oli leedu kool ja kirikus peeti leedukeelseid jumalateenistusi.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislinke[muuda | muuda lähteteksti]