Metatees (keeleteadus)

Metatees on häälikute või häälikuühendi kohavahetus sõnas: muutub artikulatsiooni liigutuste järjekord. Häälikute kohavahetuse põhjuseks on püüe sõnad muuta ladusamaks ja loomulikumaks, et neid oleks lihtsam hääldada. Metatees võib esineda nii häälikute vahel, mis paiknevad teineteisest kaugemal, kui ka vahetult kõrvuti olevate häälikute vahel. Kauge metateesi puhul esineb kõige tihedamini nii meil kui mujal l ~ r kohavahetus.

Vaid harvadel juhtudel on võimalik märgata ka püüet säilitada sõna algset iseloomu muutunud rõhuoludes. Liikvidate (l, r) iselaadne kalduvus metateesile on mõistetav, kuna klusiilide ja spirantide artikulatsioon on piisavalt selge, et see peaks eksimise välistama.

Näiteid metateesist eesti keeles

Kaugem metatees

Näiteid kaugest metateesist ei ole kuigi palju.

• l ~ r: tikerpil ~ tikelber - saksa keeles stachelbeere (tikker, karusmari). vutlar ~ putral - saksa keeles futteral. Kuju võib olla ka vene kujust футлярь. klunkker ~ krumppel: esineb hääliku vahetus, kuid siinkohal ei ole selge, kumb on algkuju.

• n ~ r: väntter ~ värtten - vene keelest веретно. Seda metateesi võib tõlgendada kui n-hääliku viimist pearõhuga silpi ning selle seostamist sõnaga väntama

Eesti kuju rähn on metateetseks saaduseks algkujust närhi > ränhi > rähni, — nii tekkis järjestikku kaks metateesi, n—r>r—n ja nh > hn.

• v ~ r: tûrev ~ tôri > tôriv ~ tôver - saksa keeles zuber (tõrs, vann).
• l ~ m: kohanimi Assamalla ~ Assalamma.
• l ~ n: limpsama ~ nilpsama, kus häälikud n ja m loetakse võrdseteks seetõttu, et n assimileerub p eel m-ks. vinält ~ viländ (villand).
• k ~ p: ponkras ~ kompras, taaskord on n ja m võrdväärsed, olenedes järgnevast klusiilist. kugema ~ pubema pugu ~ kubu - soome keeles kupu: metateesi võis põhjustada sõna kubu teine tähendus, mis viitab haole või õlekubule.
• k ~ t: kurt ~ türk

Lähem metatees

Lähema metateesi juhtumeid esineb märkimisväärselt rohkem.

• rp ~ pr: kibr ~ kirp
• vr ~ rv: saèrvid ~ saivaret; pärast sisekadu moodustus keeruliselt hääldatav ühend vr, mille lahendamiseks kasutati metateesi.
• dr ~ rd: pardik ~ padrik
• rk ~ kr: sārgas ~ sagaras, vīgrus ~ vīrgus, igratama ~ irgatama, müŕk ~ mükr.
• ln ~ nl: reinla-preilna.
• gn ~ ng: vāngas-vāgnas

• ts ~ st: munster ~ muntser (muster)

Metateesi kaudu on kujunenud vorm tīstel ~ tīksel - saksa keeles deichsel (diisel); kuid ei ole teada, kas enne tekkis metatees või assimilatsioon.

Lähema metateesi puhul tekib palju küsimusi erinevate üleminekunähtuste kohta.

1. Esineb juhtumeid, kus metateetsed kujud mõjutavad kogu sõnade kategooriat, toimides järjekindlalt ja reeglipäraselt, näiteks: st ~ ts: adverbides (määrsõnades) nagu näiteks edestiku ~ edetsiku. Samamoodi esineb ks ~ sk vaheldust: marraskil ~ marraksil.
2. Nii mõneski keeles võib leida juhtumusi, kus kahe konsonandi, tihedamini klusiili ja liikvida vahele tekib šva-vokaal, kus algne vokaal konsonantide tagant kaob, mistõttu jääb mulje, nagu oleks tekkinud vokaali ja konsonandi metatees. Selline nähtus on iseäranis sage soomeugri keeltes, kus kahe konsonandi ühend sõna alguses ei ole keelele omane: kāŕs, kāŕsma ~ krāś, krāśma tirts ~ trits - saksa keeles trittschuhe (jalanõud)
3. Enim sarnanevad tõelisele metateesile epenteesi nähtused. Epenteesiks peetakse sõnasisese mitteetümoloogilise lisahääliku tekkimist, näiteks üits < üts, pailu < paliù, kaits < kaksi, laigà < lakia, vaiga < vakia jne. Eesti keeles leidub juhtumeid, kus h on tunginud diftongi komponentide vahele, luues metateetilisi kujusid, nagu lahià < laiha, kahiù < kaiho jne. Metateesina käsitletakse ka vokaali lühenemist h-eelses positsioonis, näiteks eesti maha < māhan.

Vahetevahel esineb ka selliseid juhtumusi, kus häälik vahetab sõnas kohta, kuid tema asemele teist häälikut ei tule, näiteks päšsèrm < päsmer.

Lähema ja kaugema metateesi võrdlus

Üldistuste tegemiseks on puht-metateetsete juhtumite arv, aga liiga väike. Paistab, et lähema metateesi puhul esinevad sagedamini klusiilid ja spirandid, samas kui kauge metateesi juhtumustes on arvulises enamuses liikvidad ja nasaalid. See võib olla seotud ka sellega, et ainult liikvidatest ja nasaalidest koosnevaid konsonantühendeid on vähe. Võib märgata, et lähema metateesi esinemised on sageli seotud häälikuseadustega, samas kui kaugem metatees esineb pigem üksikjuhtumitena.

Metateetiliste sõnapaaride määramatus

On olemas sõnapaare, mis on metateetsed, kuid mille puhul metateesi toimumist ei saa kindlalt väita, kuna kumbki neist ei ole algne kuju. Näiteks plūr ~ prūl- saksakeelsest sõnast brauer (õllepruulija), kus mõlema sõna puhul ilmneb ka dissimilatsiooni (näiteks lȭr~rö̂r - saksa keeles röhre (toru)). Kui oleks võimalik tõendada, et samast sõnakujust saab dissimilatsioon toimuda ainult ühes suunas, oleks teine kuju metateetiline. Näiteks võiks kujudest kurel ja kuller esimest pidada metateetiliseks ning teist saksa laenuks. Kui aga lähtuda vene või prantsuse kujust (курьер, courrier), avaneks jälle kaks võimalikku seletust.

Metatees võõrkeeltes

Mõned sagedased ingliskeelsed metateesid on näiteks

• nuclear > nucular (tuuma-)
• prescription > perscription (retsept)
• iron > iorn (raud)
• jewelry > jewlery (ehted)

Vanas inglise keeles kasutati sõna bird asemel bridd ja horse asemel hros.

Sõna bright sai alguse sõnast beorht, mis muutus sõnaks bryht ning alles pärast seda tekkis tänapäevane versioon.

Näited soome keelest (läänemurded)

• orhi (täkk) (standard orih > ori)
• sauhu (suits) (standard savuh > savu)
• mureh > murhe (kurbus, mure)
• pereh > perhe (pere)

Näited hispaania keelest

• probe > pobre (vaene)
• sequina > esquina (nurk)
• naide > nadie (mitte keegi)
• dentífrico > dentrífico (hambapasta)

Näited prantsuse keelest

• brebis ladinakeelsest sõnast berbex (lambad)
• moustique > mousquitte - hispaaniakeelest sõnast mosquito (sääsk)

Metateesi esineb ka mitteametlikus prantsuse kõnemustris, nimega verlan. Verlanis luuakse uusi sõnu muutes olemasolevate sõnade silpide järjekorda. Verlaniseerimist kasutatakse enamasti kahesilbiliste sõnade puhul ning uued sõnad on tihtipeale argikeelsemad kui originaalid ja/või omavad veidi teist tähendust. Protsess hõlmab sageli rohkem muutusi, kui kahe foneemi metatees, kuid on aluseks verlanile kui keelelisele nähtusele. Osa neist sõnadest on saanud osaks standardsest prantsuse keelest.

Näited verlanist

• louche > chelou (imelik)
• français > céfran (prantsuse keel)
• arabe > beur > rebeu
• verlan > l'envers (vastupidine)

Näited taani keelest

Teatud laialt levinud taanikeelsete sõnade mittestandardsed hääldused kasutavad metateesi:

• billeder > bidler (pildid)
• gennem > gemmen (läbi)

Kuid metatees on ka ajalooliselt mõndasid taanikeelseid sõnu muutnud:

• kros > kors ((kristlik) rist)