Metafüüsika (Baumgarten)

Allikas: Vikipeedia

"Metafüüsika" ("Metaphysica") on Alexander Gottlieb Baumgarteni ladinakeelne teos.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

1735/1736. aastal Halle ülikoolis õpetama asudes luges Baumgarten talvesemestril metafüüsika kursust. Ta oli õppinud oma venna Siegmund Jakob Baumgarteni juures Christian Wolffi filosoofiat ja lugenud iseseisvalt Leibnizit ja Christian Wolffi ning toetus Georg Bernhard Bilfingeri töödele. Georg Friedrich Meier kirjutab Baumgarteni eluloos: "Järgmisel talvel luges ta metafüüsikat. Ja kuna Wolffi metafüüsika keeld ei olnud tollal veel kaotatud, pidi ta omaenese lauseid kuulajatele üleskirjutamiseks dikteerima. Nendest lausetest tekkis hiljem tema metafüüsika, mille ta trükki andis." Pärast haigusest tingitud katkestust asus ta 1737. aasta lõpus taas Halle ülikoolis tööle ning luges muu hulgas regulaarselt metafüüsikat. Sel ajal valmistas ta raamatu trükiks ette.

Hilisemateks trükkideks töötas ta raamatu ümber juba Oderi-äärses Frankfurdis töötades.

Kasutamine õpetamisel[muuda | muuda lähteteksti]

See oli üks mõjukamaid metafüüsikaõpikuid Saksamaal 18. sajandi esimesel poolel. Seda kasutati paljudes ülikoolides, sealhulgas kasutas seda 1790ndate keskpaigani Immanuel Kant Königsbergi ülikoolis.

Ka Baumgarteni õpilane Georg Friedrich Meier, kes andis välja oma neljaköitelise saksakeelse metafüüsikaraamatu, ehitas oma metafüüsikaloengud Halle ülikoolis üles Baumgarteni raamatu järgi. Loengute kergendamiseks tõlkis ta raamatu saksa keelde ja selle tõlge ilmus esmatrükis 1766. Teine trükk koos täiendustega ilmus Johann August Eberhardi väljaandel pärast Meieri surma 1783. Eberhardi hinnangul oli tegu ikka veel kõige täiuslikuma metafüüsikaõpikuga, mille "põhjalikkus, meetod ja mõistete määratletus" oli ületamata.

Väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

See ilmus 1739. Baumgarteni eluajal ilmusid teine trükk (1743), kolmas trükk (1750) ja neljas trükk (1757). Nende trükkide jaoks töötas ta raamatu ise ümber. Postuumselt ilmusid viies trükk 1763, kuues trükk 1768 ja seitsmes trükk 1779.

Aastal 1766 ilmus esmatrükis Georg Friedrich Meieri saksakeelne tõlge. Aastal 1783 andis Johann August Eberhard selle Halles koos lisamärkustega uuesti välja.

Digitaalsed allikad:

Tõlge 1757. aasta trükist[muuda | muuda lähteteksti]

Heatahtlikule kuulajale[muuda | muuda lähteteksti]

Sest keda ma kõnetaksin meelsamini kui sind, kui, ütleksin peaaegu, ainult sulle kirjutatud lehekülgi tuleb tavalisel kombel eessõnaga alustada? Ei ole põhjust sinu ees õigustada, et ma jälle toon ilmale metafüüsika, pärast lõputut arvu sarnase pealkirjaga teadaolevaid, milles ei ole selle Aristolelese üliäraleierdatud μετα τα φυσικα'ga võrreldes palju uut, nii nagu mina isegi olen surelike seas maailma loomisest saadik juba ei tea mitmes. Et see on eriti sinu, üksnes sinu kasuks antud, ohverdatud, pühendatud, tasub kõigepealt öelda. Kutsudes sind, nimetades mis tahes raskustes ülitugevate vaimude krooniks,

(...)

§ 1[muuda | muuda lähteteksti]

METAPHYSICA est scientia primorum in humana cognitione principiorum.

Metafüüsika on teadus esimestest printsiipidest inimtunnetuses.

§ 2[muuda | muuda lähteteksti]

Ad metaphysicam referuntur ontologia, cosmologia, psychologia, et theologia naturalis.

Metafüüsika alla arvatakse ontoloogia, kosmoloogia, psühholoogia ja loomulik teoloogia.

§ 3[muuda | muuda lähteteksti]

METAPHYSICA NATURALIS est cognitio rerum in metaphysica occurrentium solo usu acqusita, cui accedere artificialem §. 1 definitam utile est: 1) Ob evolutionem conceptum. 2) Ob determinationem conceptionemque primarum propositionum. 3) Ob continuationem certitudinemque probationum. e. c.

Loomulik metafüüsika on metafüüsikas ettetulevate asjade tunnetus, mis on saadud ainult nende asjade tarvitusega, millele § 1 defineeritud kunstliku [metafüüsika] lisandumine on kasulik: 1) mõistete väljaarendamise pärast; 2) esimeste propositsioonide determineerimise ja kontsipeerimise pärast; 3) tõestuste jätkamise ja kindluse pärast jne.

Osa I. Ontoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Prolegomenid[muuda | muuda lähteteksti]

§ 4[muuda | muuda lähteteksti]

ONTOLOGIA* (ontosophia , metaphysica, cf. §. 1. metaphysica universalis, architectonica, philosophia prima,) est scientia praedicatorum entis generaliorum.

* Die Grund-Wissenschaft.


Ontoloogia [Die Grund-Wissenschaft 'alusteadus'] (ontosoofia, metafüüsika, vrd § 1, universaalne metafüüsika, arhitektoonika, esimene filosoofia) on teadus oleva üldisematest printsiipidest.

§ 5[muuda | muuda lähteteksti]

Entis praedicata generaliora sunt prima cognitionis 'humanae principia, ergo ontologia refertur, §. 2. cum ratione ad metaphysicam, §. 1, 4.

Oleva üldisemad predikaadid on inimtunnetuse esimesed printsiibid, seega arvatakse ontoloogia, § 2, õigusega metafüüsika alla, § 1, 4.

§ 6[muuda | muuda lähteteksti]

Ontologia continet praedicata entis, §. 4. I) interna 1 ) universalia, quae funt in singulis, 2) disiunctiua, quorum alterutrum est in singulis; II) relatiua.

Ontoloogia hõlmab oleva predikaate, § 4: I) sisemisi 1) universaalseid, mis on üksikutes, 2) disjunktiivseid, millest üks või teine on üksikutes; II) suhtelisi.

Peatükk I. Oleva universaalsed sisemised predikaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Alajaotus I. Võimalik[muuda | muuda lähteteksti]

§ 7[muuda | muuda lähteteksti]

Nihil negatiuum, cf. §. 54. irrepraesentabile, impossibile, repugnans, (absurdum, cf. §. 13.) contradictionem inuoluens, implicans, contradictorium, est A e non-A seu, praedicatorum contradictoriorum nullum est subiectum, seu, nihil est, et non est. 0 = A + non A. Haec propositio dicitur principium contradictionis, et absolute primum.

Negatiivne eimiski, vrd § 54, kujuteldamatu [irrepraesentabile], võimatu, vasturääkiv [repugnans], (absurdne, vrd § 13), vasturääkivust sisaldav [contradictionem involvens, implicans], vastuoluline [contradictorium] on A ja mitte-A ehk vasturääkivatest predikaatidest ei ole kumbki subjekt [praedicatorum contradictoriorum nullum est subiectum], ehk miski ei ole ja mitteole [nihil est, et non est]. 0 = A + mitte-A. Seda propositsiooni nimetatakse vastuolu printsiibiks [principium contradictionis] ja absoluutselt esimeseks.

§ 8[muuda | muuda lähteteksti]

Nonnihil est ALIQUID:* repraesentabile, quicquid non inuoluit contradictionem, quicquid non est A et non-A, est POSSIBILE.** §. 7.

* Etwas.
** Moglich.

Mitte-eimiski [Nonnihil] on miski [aliquid] [Etwas]: kujuteldav [repraesentabile], mis tahes, mis ei sisalda vastuolu, mis tahes, mis ei ole A ja mitte-A, on võimalik [Möglich], § 7.

§ 9[muuda | muuda lähteteksti]

A et non-A non est aliquid, §. 8. hinc est nihil et contradictorium, §. 7. s. subiectum implicans nulla habet praedicata, siue, quicuid est et non est, nihil est. A + non A = 0.

A ja mitte-A ei ole miski, § 8, seetõttu on miski ja vastuoluline, § 7, ehk [mitte kumbagi] sisaldaval [implicans] subjektil ei ole mingeid predikaate ehk mis tahes, mis on ja ei ole, on eimiski. A + mitte-A = 0.

§ 10[muuda | muuda lähteteksti]

Omne possibile est aut A, aut non-A, aut neutrum, §. 8. iam neutrum est nihilum, quia esset utrumque, §. 9. Ergo omne possibile aut est A, aut non-A, seu, omni subiecto ex omnibus praedicatis contradictoriis alterutrum conuenit. Haec propositio dicitur principium exclusi tertii, seu medii, inter duo contradictoria.

Iga võimalik on kas A või mitte-A või mitte kumbki, § 8, edasi, mitte kumbki on mitte miski, sest ta on emb-kumb, § 9. Järelikult on kõik võimalik kas A või mitte-A ehk igale subjektile kuulub kõikidest kontradiktoorsetest predikaatidest üks kahest. Seda propositsiooni [praepositio] nimetatakse välistatud kolmanda printsiibiks ehk [välistatud] vahepealse [printsiibiks] kahe kontradiktoorse vahel.

§ 11[muuda | muuda lähteteksti]

Omne possibile A est A. seu, quicquid est, illud est, seu, omne subiectum est praedicatum sui. Si negas: quoddam possibile A est non-A, §. 10. hinc A et non A, seu nihil, §. 7. quod impossibile, §. 8. Haec propositio dicitur principium positionis, seu, identitatis.

Iga võimalik A on A ehk mis tahes on, on see ehk iga subjekt on enda predikaat. Kui eitad: mingi võimalik A on mitte-A, § 10, seetõttu A ja mitte-A ehk eimiski, § 7, mis on võimatu, § 9. Seda propositsiooni nimetatakse asetamise ehk identsuse printsiibiks.

§ 12[muuda | muuda lähteteksti]

Posito impossibili ORITUR CONTRADICTIO.* Quod non tantum videtur, sed et est, VERUM** quod tantum videtur, non est, APPARENS*** dicitur. Hinc orta contradictio vel vera est, vel apparens.

* Entfteht ein Wiederfpruch.
** Wahr.
** nur scheinend.

Kui asetada võimatu, tekib vastuolu [Entsteht ein Widerspruch]. Seda, mis mitte ainult ei näi [videtur], vaid ka on, nimetatakse tõeliseks [Wahr], seda, mis ainult näib ega ole, näivaks [apparens] [nur scheinend 'ainult paistev']. Seetõttu on tekkinud vastuolu kas tõeline või näiv.

§ 13[muuda | muuda lähteteksti]

Posito A et non-A oritur contradictio, §. 9, 12. Posito A et B, quo posito ponitur non-A, ponitur impossibile, §. 9. hinc oritur CONTRADICTIO, §. 12. prior PATENS* (directa, immediara et explicita) posterior LATENS** (indirecta, cryptica, mediata et implicita) vocatur. In quo vera contradictio patet, ABSURDUM*** est (absonum).

* Ein offenbarer.
** Ein versteckter Wiederspruch
*** offenbar falsch.

Kui asetada A ja mitte-A, tekib vastuolu, § 9, 12. Kui asetada A ja B, mille asetamisega asetatakse mitte-A, siis asetatakse võimatu, § 9, seetõttu tekib vastuolu, § 12, esimest kutsutakse ilmseks [Ein offenbarer] (otseseks, vahetuks ja eksplitsiitseks), teist varjatud [Ein versteckter Widerspruch 'peidetud vastuolu'] (kaudseks, krüptiliseks, vahendatud ja implitsiitseks). See, milles on ilmne tõeline vastuolu, on absurdne [offenbar falsch 'ilmselt väär'] (mittekooskõlaline).

§ 14[muuda | muuda lähteteksti]

RATIO,* cf. §. 640. (conditio, hypothesis,) est id, ex quo cognoscibile est, cur aliquid fit. Quod rationem habet, seu, cuius aliquid est ratio, RATIONATUM** eius dicitur, et ab eo DEPENDENS.*** Praedicatum, quo aliquid vel ratio, vel rationatum est, vel utrumque, NEXUS**** est.

* ein Grund.
** seine Folge, das in ihm gegründee.
*** das von ihm abhängende,
**** der Zufammenhang, die Verknüpfung.

Alus [Ratio] [ein Grund], vrd § 640, (tingimus, hüpotees) on see, millest on tunnetatav, miks miski on. Seda, millel on alus ehk mille alus miski on, nimetatakse tema järelmiks [rationatum] [seine Folge, das in ihm gegründete], ja temast sõltuvaks [das von ihm abhangende]. Predikaat, millega miski on alus või järelm või mõlemad, on seos [nexus] [der Zusammenhang, die Verknüpfung].

§ 15[muuda | muuda lähteteksti]

Quod spectatur, sed non in nexu cum iis, quae extra illud ponuntur, SPECTATUR IN SE.* Quod nec in se quidem spectandum repraesentabile est, est IMPOSSIBILE IN SE,** (intrinsecus, simpliciter, absolute, per se.) Quod in se spectatum est possibile, est POSSIBILE IN SE,*** (iritrinsecus, absolute, per se, simpliciter.)

* wird an und vor sich betrachtet.
** an und vor sich, innerlich, schlechterdings unmöglich.
*** an und vor sich, innerlich, unbedingt möglich.


Mida vaadeldakse, aga mitte seoses nende asjadega, mida asetatakse väljaspool seda, seda vaadeldakse iseeneses [wird an und vor sich betrachtet]. See, mis ei ole isegi iseeneses vaadelduna kujutletav, on iseeneses võimatu [an und vor sich, innerlich, schlechterdings unmöglich iseenesest ja omaette, seesmiselt, absoluutselt võimatu'] (seesmiselt, lihtsalt, absoluutselt, iseenese poolest võimatu). See, mis iseeneses vaadelduna on võimalik, on iseeneses võimalik [an und vor sich, innerlich, unbedingt moglich 'iseenesest ja omaette, seesmiselt, tingimatult võimatu'] (seesmiselt, absoluutselt, iseenese poolest, lihtsalt võimalik).

§ 16[muuda | muuda lähteteksti]

Quod in nexu etiam cum aliquibus, quae extra illud ponuntur, tamen est possibile est POSSIBILE HYPOTHETICE* (respectiue, relatiue, extrinsecus, per aliud, et secundum quid)*

* bedingt, äusserlich möglich.

See, mis on ka koos mingite asjadega, mida asetatakse väljaspool seda, ikkagi võimalik, on hüpoteetiliselt võimalik [bedingt, äusserlich möglich 'tingitult, väliselt võimalik'] (suhteliselt [respective], relatiivselt, väliselt, muu läbi ja millegi järgi [secundum quid] võimalik).

§ 17[muuda | muuda lähteteksti]

Quod non, nisi in aliquo nexu cum iis, quae extra illud ponuntur, est impossibile, est IMPOSSIBILE HYPOTHETICE* (respective, relative, extrinsecus, per aliud, et secundum quid.)

* bedienet, äusserlich, in einem gewissen Zusammmenhange unmöglich.

See, mis on võimatu ainult mingis seoses nende asjadega, mida asetatakse väljaspool seda, on hüpoteetiliselt võimatu [bedingt, äusserlich, in einem gewissen Zusammenhange unmöglich 'tingitult, väliselt, teatud seoses võimatu'] (suhteliselt, relatiivselt, väliselt, muu läbi ja millegi järgi võimatu).

§ 18[muuda | muuda lähteteksti]

Nullum absolute impossibile est hypothetice possibile, §. 15, 16. Ergo nullum hypothetice possibile est absolute impossibile. Omne hypothetice impossibile et possibile est in se possibile, §. 17, 15. Ergo absolute impossibilia nec hypothetice possibilia sunt, nec impossibilia. Quoddam absolute possibile est hypothetice impossibile.


Mitte miski absoluutselt võimatu ei ole hüpoteetiliselt võimalik, § 15, 16. Järelikult ei ole mitte miski hüpoteetiliselt võimalik absoluutselt võimatu. Kõik hüpoteetiliselt võimatu ja võimalik on iseeneses võimalik, § 17, 15. Järelikult ei ole absoluutselt võimatud asjad hüpoteetiliselt võimalikud ega võimatud. Miski absoluutselt võimalik on hüpoteetiliselt võimatu.

Alajaotus II

Seostatu

§ 19[muuda | muuda lähteteksti]

Possibile in nexu i.e. in quo nexus est, cui nexus conuenie, CONNEXUM* (rationale) est, in nexu impossibile est IRRATIONALE** (inconnexum, incohaerens). Hinc irrationalia vel sunt in se, vel hypothetice impossibilia, §. 15, 17.

* zufammenhängend, verknüpft.
** ungereimt


Seoses võimalik, st see, milles on seos, millega seos sobib, on seostatud [zusammenhängend, verknüpft 'seoses olev, seostatud'] (ratsionaalne), seoses võimatu on irratsionaalsus [ungereimt 'mõttetu'] (seostamatu, inkoherentne). Seega on irratsionaalsed asjad kas iseeneses või hüpoteetiliselt võimatud, § 15, 17.

§ 20[muuda | muuda lähteteksti]

Omne possibile aut habet rationem, aut minus, §. 10. Si habet rationem , aliquid est eius ratio, §. 8. Si non haber, nihil est eius ratio, §. 7. Ergo omnis possibilis ratio aut nihil est, aut aliquid, §. 10. Si nihil foret ratio alicuius possibilis, foret ex nihilo cognoscibile, cur illud sit, §. 14. hinc ipsum nihilum repraesentabile et aliquid §. 8. nihil aliquid. §. 14, 8. Hinc quoddam possibile impossibile, §. 7, 8 q.a. §. 9. Ergo omnis possibilis aliquid est ratio, S . omne possibile est rationatum, S. nihil est sine ratione, seu, posito aliquo, ponitur aliquid eius ratio. Haec propositio dicitur principium rationis, quam colligas etiam ex. §. 265, 279. partim abstrahendo, partim vitando circulum.


Kõigel võimalikul kas on alus või mitte, § 10, Kui tal on alus, siis miski on tema alus, § 8. Kui tal ei ole alust, siis eimiski ei ole tema alus [nihil est eius ratio], § 7. Järelikult iga võimalik alus on kas eimiski või miski, § 10. Kui millegi võimaliku alus oleks eimiski, siis oleks tunnetatav eimiski alusel, miks ta on, § 14, seega eimiski ise oleks kujuteldav ja miski, § 8, miski eimiski, § 14, 8. Seega oleks miski võimalik võimatu, § 7, 8, q. a., § 9. Järelikult iga võimalik miski on alus, ehk iga võimalik on järelm, ehk mitte miski ei ole ilma aluseta, ehk, kui miski on asetatud, siis asetatakse miski selle alus. Seda propositsiooni nimetatakse aluse printsiibiks, nagu järeldaksid ka §-dest 265, 279, osalt abstraheerides, osalt ringi vältides.

§ 21[muuda | muuda lähteteksti]

Ratio singulorum in aliquo est RATIO eius SUFFICIENS,* (completa, totalis), aliquorum tantum in eodem ratio est ratio eius INSUFIICIENS** (incompleta, partialis.)

* der zureichende Grund.
** der unzulängliche

Üksikute asjade alus milleski on selle küllaldane alus [der zureichende Grund 'piisav alus'] (täielik alus), mingite asjade alus ainult sellessamas on selle mitteküllaldane alus [der unzulängliche] (mittetäielik, osaline alus).

§ 22[muuda | muuda lähteteksti]

Nihil est sine ratione sufficiente, seu, posito aliquo, ponirur aliquid eius ratio sufficiens. Singula in omni possibili habent rationem, §. 20. hinc omne possibile rationem sufficientem, §. 21. Haec prupositio dicitur principium rationis sufficientis (conuenientiae.)

Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta, ehk kui miski on asetatud, siis asetatakse miski selle küllaldane alus. Üksikutel asjadel igas võimalikus asjas on alus, § 20, seega igal võimalikul asjal on küllaldane alus, § 21. Seda propositsiooni nimetatakse küllaldase aluse printsiibiks (kooskõla printsiibiks).

§ 23[muuda | muuda lähteteksti]

Omne possibile est ratio, seu nihil est sine rationato, nihil sine corollario et auctoramento, nihil omnino sterile, otiosum, er insoecundum, seu posito aliquos ponitur aliquid rationatum eius. Nam omne possibile aut habet rationatum, aut minus, §. 10. Si habet, est aliquid rationatum eius §. 8, si non habet, nihil est eius rationatum §. 7. Ergo omnis possibilis rationatum aut nihil est, aut aliquid, §. 10. Si nihil esset rationatum possibilis alicuius, posset ex hoc cognosci. §. 14, hinc esset aliquid, §. 8, adeoque quoddam possibile impossibile, §. 7, 8 q.a. §. 9. Haec propositio dicatur principium rationati.

Kõik võimalik on alus, ehk mitte miski ei ole ilma järelmita, mitte miski ilma korollaari ja auktoramendita, mitte miski ei ole täiesti asjatu, jõude ja viljatu, ehk kui miski on asetatud, siis asetatakse miski selle järelm. Sest igal võimalikul asjal kas on järelm või mitte, § 10. Kui on, siis miski on selle järelm, § 8, kui ei ole, siis ei miski ei ole selle järelm, § 7. Järelikult on iga võimalik järelm kas eimiski või miski, § 10. Kui eimiski on millegi võimalik järelm, siis saab seda tema alusel tunnetada, § 14, seega on see miski, § 8, nii et ka miski võimalik on võimatu, § 7, 8, q. a., § 9. Seda propositsiooni nimetatakse järelmi printsiibiks.

§ 24[muuda | muuda lähteteksti]

Omne possibile est ratio et rationatum, §. 20, 23. hinc nexu duplici §. 14. connexum et rationale, §. 19. tam a priori, quam a posteriori cognoscibile. Haec propositio dicatur principium utrinque connexorum (a parte ante, et a parte post.)


Kõik võimalik on alus ja järelm, § 20, 23, seega kahes seoses, § 14, seostatud ja ratsionaalne, § 19, nii a priori kui ka a posteriori tunnetatav. Seda propositsiooni nimetatakse mõlemalt poolt (eest ja järelt) seostatuse printsiibiks.

§ 25[muuda | muuda lähteteksti]

Ratio A rationis B, est ratio rationati C. Ex ratione ? B cognosci potest, cur C sit, §. 23. hinc A est ratio ? C. §. 14.

Aluse B alus A on järelmi C alus. B alusest saab tunnetada, miks on C, § 23, seega A on C alus, § 14.

§ 26[muuda | muuda lähteteksti]

Rationatum C rationati B, est rationatum rationis A, §. 35 , 14.

Järelmi B järelm C on aluse A järelm, § 25, 14.

§ 27[muuda | muuda lähteteksti]

Ratio A alicuius B, a quo dependet C, est huius C RATIO MEDIATA* (ulterior, remota,) RATIO non mediata est IMMEDIATA** (proxima.)

* mittelbarer und entfernter
** unmittelbarer und nächster Grund.

Millegi B alus A, millest sõltub C, on selle C vahendatud alus [mittelbarer und entfernter 'vahendatud ja kauge'] (kaugem, kauge alus), vahendamata alus on vahetu [unmittelbarer und nächster Grund, 'vahetu ja lähim alus'] (lähim).

§ 28[muuda | muuda lähteteksti]

RATIO SECUNDUM QUID* (intermedia,) dicitur, quae habet adhuc ulteriorem, quae non habet, SIMPLICITER TALIS** (ultima.) RATIONES et RATIONATA alicuius vel spectantur, etiam utratones et rationata inter se, SUBORDINATA*** vel minus, COORDINATA.****

* der Zwifchen-Grnnd.
** der letzte Grund,
*** untereinander.
**** neben einander stehende Gründe uud Folgen.

Aluseks millegi järgi [der Zwischen-Grund 'vahealus'] (vahepealseks aluseks) nimetatakse seda, millel on veel kaugem alus; seda, millel pole, nimetatakse lihtsalt niisuguseks [der letzte Grund 'viimne alus'] (viimaseks aluseks). Millegi aluseid ja järelmeid vaadeldakse kas ka alustena ja järelmitena omavahel, allutatutena [untereinander 'üksteise all'] või mitte, rinnastatutena [neben einander stehende Gründe und Folgen 'üksteise kõrval seisvad alused ja järelmid'].

§ 29[muuda | muuda lähteteksti]

Posito rationato, ponitur eius ratio aliqua, §. 20, 14. et sufficiens, §. 22. seu a rationato ad rationem, et sufficientem, V.C.

Kui on asetatud järelm, siis asetatakse selle mingi alus, § 20, 14, ja küllaldane, §. 22, ehk järelmilt alusele, ja küllaldasele, V. C.

§ 30[muuda | muuda lähteteksti]

Posita ratione, hinc et sufficiente, §. 21. ponitur rationatum, fi. 23. seu a ratione, et sufficiente, ad rationatum V.C.

Kui on asetatud alus, seega ka küllaldane, § 21, siis asetatakse järelm, § 23, ehk aluselt, ja küllaldaselt, järelmile V. C.

§ 31[muuda | muuda lähteteksti]

Sublata ratione, et sufficiente, tollitur aliquid rationatum, quia posito hoc, poneretur et illa, §. 29.

Kui on kõrvaldatud alus, ja küllaldane, kõrvaldatakse mingi järelm, sest kui viimane oleks asetatud, asetataks ka esimene, § 29.

§ 32[muuda | muuda lähteteksti]

Sublato rationato tollitur ratio eius, et suffficiens, quia hac posita poneretur et illud, §. 30.

Kui on kõrvaldatud järelm, kõrvaldatakse selle alus, ja küllaldane, sest kui viimane oleks asetatud, oleks asetatud ka esimene, § 30.

§ 33[muuda | muuda lähteteksti]

A et B connexa tertio C sunt connexa inter se, A est connexum cum C connexo cum B, est ergo in A, de quo cognosci potest ex B, cur sit, hinc A et B sunt connexa, §. 19.

A ja B, mis on seostatud kolmandaga C, on omavahel seostatud, A on seostatud C-ga, mis on seostatud B-ga, järelikult A-s on see, mille kohta saab B alusel tunnetada, et see on, seega A ja B on seostatud, § 19.

Alajaotus III

Olev

§ 34[muuda | muuda lähteteksti]

Quod aut ponitur esse A, aut ponitur non esse A, DETERMINATUR.* Quod vero tantum ponitur esse aut A, aut non A, est INDETERMINATUM.** Seu, si de subiecto respectu praedicatorum contradictoriorum nil ponitur, nisi alterutrum ex illis ipsi conuenire, subiectum illud respectu horum praedicatorum est indeterminarum; determinatur autem, si alterutrum in subiectio ponitur. Quod determinari potest, est DETERMINABILE.*** De quo ergo aut poni potest, illud esse A, aut, illud esse non A, illud est determinabile.

* bestimmt.
** unbestimmt.
*** bestimmlich.

See, mida asetatakse olema A, või asetatakse mitte olema A, määratletakse [bestimmt]. See aga, mida ainult asetatakse olema kas A või mitte-A, on määratlemata [unbestimmt 'määramata']. Ehk, kui subjekti kontradiktoorsete predikaatide suhtes mitte midagi ei asetata peale selle, mis järeldub neist kummastki endist, siis see subjekt on nende predikaatide suhtes määratlemata; määratletakse aga, kui üks või teine asetatakse subjektis. See, mida saab määratleda, on määratletav [bestimmlich]. Järelikult see, mille kohta saab asetada, et see on A, või et see on mitte-A, on määratletav.

§ 35[muuda | muuda lähteteksti]

Ratio determinandi est DETERMINANS.* Omnis ergo ratio , sufficiens sufficienter, insufficiens insufficienter, determinat, §. 34, 21. Hinc posito determinante ponitur determinatum, §. 30. et v.v. §. 29. Sublato determinato, tollitur determinans, §. 32. et v.v. §. 31.

* das bestimmende.

Määratlemise alus on määratlev [das bestimmende]. Järelikult iga alus määratleb, küllaldane küllaldaselt, mitteküllaldane mitteküllaldaselt, § 34, 21. Seega kui määratlev on asetatud, asetatakse määratletav, § 30, ja ümberpöördult, § 29. Kui määratletav on kõrvaldatud, kõrvaldatakse määratlev, § 32, ja ümberpöördult, § 31.

§ 36[muuda | muuda lähteteksti]

Quae determinando ponuntur in aliquo, (notae et praedicata) sunt DETERMINATIONES,* altera positiua, et affirmatiua, §. 34, 10. quae si vere sit, est REALITAS, altera negatiua, §. 34, 10. quae si vere sit, est NEGATIO.** Negatio apparens est REALITAS CRYPTICA, realitas apparens est VANITAS.***

* Bestimmungen.
** Verneinungen,
*** Eitelkeit.

Need, mis määratledes milleski asetatakse (märgid [notae] ja predikaadid), on määratlused [Bestimmungen], üks positiivne ja jaatav, § 34, 10, mis, kui ta tõesti on, on reaalsus, teine negatiivne, § 34, 10, mis, kui ta tõesti on, on eitus [Verneinungen 'eitused']. Näiline eitus on krüptiline reaalsus, näiline reaalsus on tühisus [Eitelkeit] [vanitas].


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]