Messerschmitt Bf 110E-2/N

Allikas: Vikipeedia
Messerschmitt Bf 110 hävitajad Prantsusmaa kohal 1942. aasta suvel

Messerchmitt Bf 110E-2/N ehk Me110E-2/N ehk Me110 oli Saksa kahemootorilise hävituslennuki Messerchmitt Bf 110 modifikatsioon, mida ehitati Messerschmitt AG-s.

Messerchmitt Bf 110 oli teises maailmasõjas Luftwaffe relvastuses.

Modifikatsioon Bf 110E E oli konstrueeritud hävituslennukina (Zerstörer Jabo), esimene E Bf 110 E-1, oli varustatud algselt Daimler-Benz DB 601B mootoritega ja hiljem mindi üle DB 601P-le. Tehasest väljus ajavahemikus 1940. aasta august kuni 1942. aasta jaanuar kokku 856 Bf 110E-d.[1]

Rudolf Hessi Bf 110E-2/N[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Rudolf Hessi Šotimaa lend (mai 1941)
 Pikemalt artiklis Rudolf Hessi lennukid Messerschmittid

Üht Messerchmitt Bf 110E-2/N-i tuntakse ka Hessi lennukina. Lennuki tehasenumber oli 3869. Lennuki ninas oli neli kuulipildujat, kuid sellel lennul olid need laskemoonata.[2]

Bf 110E-2/N-i mõõtmed
  • Tiivaulatus: 16,30 m
  • pikkus 12,10 m
  • kõrgus 3,9 m
  • tiiva pindala 38,40 m2[3]
Bf 110E-2/N-i mootorid

Sellel lennukitüübil oli kaks Daimler-Benzi 12-silindrilist tagurpidi V kujulist (600) neljataktilist vedelikjahutusega[4] 1175–1200-hobujõulist kolbmootorit DB601/N[5], mille kütuse oktaanarv on 100[6].

  • maksimaalne pöörete arv minutis: 2600 (4900 m kõrgusel)
  • maksimaalne võimsus: 1175 hj pöörete arvul 2600 p/m;
  • propeller – kolme labaga, päripäeva pöörlemisega;[4]
  • maksimaalne kiirus: 473 km/h merepinna tasemel, 562 km/h 7000 meetri kõrgusel;
  • reisikiirus: 490 km/h (5000 meetri kõrgusel);[7]
  • lennulagi: 10 000 m.
Kütusemahutid

Lennuki tiivas paiknes neli paaki. Kaks paaki mahutasid 375 liitrit ja ülejäänud kaks 260 liitrit kütust.

Bf-110-l oli kere all puidust lisapaak (Dackelbauch 'taksikoera kõht'), paak, mis polnud äraheidetav, oli jaotatud neljaks sektsiooniks, neist kolmes oli kokku 1010 liitrit kütust ja ühes 80 liitrit õli.[8]

A Bf 110D-0 "taksikoera kõht" lisakütusepaagiga

Hessi Bf 110-l oli kere all veel kolmas ühekordselt kasutatav paak Rüstsatz B1 õliga, teised kaks, mahutavusega 900 l, mis kandsid nime Rüstsatz B2.

Lennukisse mahtus kokku ligi 3070 liitrit kütust C3.[8]

Õlipaagid

Hessi Bf 110-l oli kummagi mootori gondli tagaosas ligi 35-liitrine õlipaak, millesse tuli iga lennutunni tagant lisada 7,5 liitrit õli. Hessi Bf 110 kere all oli veel ka ühekordselt kasutatav paak Rüstsatz B1 õliga.[4]

Lennu algus

10. mai pärastlõunal jättis Rudolf Hess oma abikaasa Ilsega kiiresti hüvasti ja lahkus nende Müncheni kodust. Koos vanemadjutant Karl Heinz Pintschi, isikliku käskjala Josef Palzeri ja ihukaitsja Franz Lutziga sõideti ametiautoga Mercedes-Benz Haunstetteni lennuväljale.(Nesbit ja Van Acker 2009:55.)

10. mail 1941 lendas Hess üksinda Augsburgist Haunstetteni lennuväljalt Messerschmitt Bf 110E-2/N-ga (raadiokood VJ+0Q, tehasenumber 3869) Šotimaale (Suurbritannia).

Hess sai lennujuhtimistornist loa õhku tõusta täpselt kell 17.45 Saksa suveaja järgi.[9]

Hess proovis lennukist väljumiseks poolikut surmasõlme teha, kuid ülekoormusjõu tõttu kaotas ta väljumisel korraks teadvuse. Teadvusele tulles oli lennuk püstloodis.[10] Tema Messerschmitt Bf110E-2/N kukkus vastu maad kell 23.09 ja süttis põlema.[11]Hess laskus langevarjuga ühele Šoti rabale lõuna pool Glasgow'd Floorsi talu lähedal, mis oli sihtkohast Dungavel House'ist 12 miili läänes. Maapinnale jõudmisel lõi ta end ära ja kaotas teist korda teadvuse. Talu tööline David McLean aitas ta jalule ja märganud lendurirõivaste all võõrast mundrit küsinud, kas ta on sakslane, ja Hess vastanud heas inglise keeles: "Jah, ma olen hauptman Alfred Horn. Mul on tähtis teade Hamiltoni hertsogile." McLean aitas ta kotedžisse ja tema ema pakkus teed.[12] Uudis langevarjurist levis ja peagi toimetasid kodukaitse liikmed ta autoga kodukaitse peakorterisse Glasqow' lähedal Busbus.[13]

ROC-i Šoti regiooni komandant major Graham Donald ja RAFi ohvitser veendusid kohapeal, et lennuk on uhiuus Me110, millelt oli relvastus maha võetud ja kütus otsas.[13]

Suurbritannia kuningliku õhuväe hävituslennuväe staap (RAF's Fighter Command) nimetas 10/11. mai ööl 1941 vaenuliku lennuki Raid 42-ks. Ametliku raporti sõnasõnalise ärakirja OPERATSIOONIANALÜÜSI OSAKOND (FC) RAPORT NR 195 (ORS 4/14/7. JCT/CMS 18. mai 1941) 4 punkti kohaselt oli Raid 42 kõrgus rannikule kursil, kas liiga madala nurga all või ebasobivas suunas, et seda oleks mõni radarijaam märganud.[14]

Lennuki jäänused[muuda | muuda lähteteksti]

Hessi Messerchmitt Bf 110E-2/N-ist on (1999) alles kaks mootorit ja osa kerest. Üks mootor asub Suurbritannia kuningliku õhuväe muuseumis Hendonis, teine aga Briti Impeeriumi Sõjamuuseumis Londonis.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mankau, Heinz ja Peter Petrick. Messerschmitt BF 110/Me 210/Me 410: An Illustrated History. Atglen, Pennsylvania: Schiffer Publishing, 2003. ISBN 0-7643-1784-9., lk 323–327.
  2. 2,0 2,1 (Nesbit ja Van Acker 2009:89.)
  3. (Nesbit ja Van Acker 2009:170.)
  4. 4,0 4,1 4,2 (Nesbit ja Van Acker 2009:169.)
  5. (Nesbit ja Van Acker 2009:56.)
  6. (Nesbit ja Van Acker 2009:91.)
  7. (Nesbit ja Van Acker 2009:93.)
  8. 8,0 8,1 (Nesbit ja Van Acker 2009:94.)
  9. (Nesbit ja Van Acker 2009:57.)
  10. (Nesbit ja Van Acker 2009:71.)
  11. (Nesbit ja Van Acker 2009:72.)
  12. (Nesbit ja Van Acker 2009:75.)
  13. 13,0 13,1 (Nesbit ja Van Acker 2009:76.)
  14. (Nesbit ja Van Acker 2009:168.)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Roy Conyers Nesbit ja Georges Van Acker, "Rudolf Hessi lend. Müüdid ja reaalsus". Inglise keelest tõlkinud Hillar Tali. Olion, Tallinn 2009