Mesiputk

Allikas: Vikipeedia
Mesiputk
Myrrhis odorata
Myrrhis odorata
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Sarikalaadsed Apiales
Sugukond Sarikalised Apiaceae
Perekond Mesiputk
Liik Mesiputk
Binaarne nimetus
Myrrhis odorata
(L.) Scop.

Mesiputk (Myrrhis odorata) on taimeliik sarikaliste sugukonnast.

Mesiputk on mitmeaastane rohttaim, mis on tuntud oma aniisi meenutava lõhna tõttu. Taime kasutatakse kulinaarias ja meditsiinis.

Taime kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Mesiputke looduslik levikuala asub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, mujal kasvatatakse teda aedades. Kasvukohtadeks on tavaliselt poolvarjulised mägimetsad.[1]

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Mesiputk on paksu tumepruuni juurega taim. Vars on 50–120 cm pikkune, püstakas ja ribiline.[2] Lehed on üsna suured, kujult kolmelisulgjad ja meenutavad sõnajalga. Lehed on pehmekarvased ning katki hõõrumisel eraldub aniisi lõhna. Õied on 2–4 mm läbimõõduga, kreemjasvalged ja moodustavad 8–10 karvase kiirega liitsarika.[3] Valminud viljad on läikivad tumepruunid ning 2–2,5 cm pikkused.[3] Õitseb juunist juulini.[3] Vajab kasvuks niisket ja viljakat mulda.[2]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Anetooli struktuurivalem

Viljad sisaldavad 0,9% eeterlikku õli, mille põhikomponent on anetool, mis annab aniisilõhna. Viljades leiduvad ka kumariinid, flavonoidid, rasvõlid. Lehtedes on kuni 0,45% eeterlikku õli, samuti C-vitamiini, karoteene, suhkruid, glütsürrisiini.[4]

Viljad

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Droogiks kasutatakse kõiki taimeosi: vars, juur, lehed, seemned. Lehti korjatakse siis, kui nad ei ole veel täielikult avatud (aprillist juunini), pärast seda neid kuivatatakse pimedas ja hästi ventileeritavas ruumis. Mesiputke juuri korjatakse varakevadel või hilissügisel. Välja kaevatud juured pestakse ning kuivatatakse hästi ventileeritavas ruumis. Tehtud toorainet säilitatakse aasta jooksul.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvameditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa riikide traditsioonilises kasutatakse mesiputke seedimist parandava, palavikku alandava, pearingluse vastase, tuberkuloosi raviva ning verepuhastuse vahendina kurnatuse puhul. Taimel on spasmolüütiline toime. Mesiputk parandab röga eraldumist bronhiidi ja trahheiidi puhul. Mesiputke kasutatakse ka veterinaarias.[4]

Kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]

Värskete lehtedega maitsestatakse magustoite, suppe ja salateid. Ebaküpseid seemneid lisatakse köögiviljasalatitesse.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]