Mesilasmürk

Allikas: Vikipeedia

Mesilasmürk on mesilaste perekonda (Apis) kuuluvate putukate toodetud biotoksiin.[1]

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Mesilasmürk on lõhnatu ja värvitu vedelik, alguses magusa maitsega, mis hiljem muutub mõruks. Toksiini toodetakse mesilase tagakehas asuvates mürginäärmetes. Nõret tootvaid näärmeid on kaks: väike mürginääre (toodab aluselise reaktsiooniga nõret) ja suur mürginääre (pikkus 13–19 mm, toodab happelise reaktsiooniga nõret), mille laienenud osas säilitatakse mesilasele vajalikku mürki kogu eluks. Kumbki neist nõredest on eraldi märksa vähem mürgine kui nende segu. On kindlaks tehtud ka mitmed elemendid, mis kattuvad maomürgi omadega (näiteks rästiku ja india kobra omaga).

Mesilasmürk on bioloogiliselt aktiivne happelise reaktsiooniga (pH 4,5–5,5) aine. Selle aktiivne osa koosneb mitut liiki valkude kompleksist, mis käitub antikoagulandina (verevedeldajana) ja põhjustab lokaalselt põletikku.

Mesilasmürk lahustub vees, aga alkoholis mitte.

Mesilasmürgi lagundajatena on nimetatud maomahla, sülge, boori, kloori ja kaaliumpermanganaati.

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Mürgi koostisse kuulub vett, valke (13), ensüüme (fosfolipaas, mellitiin), aminohappeid (18), mineraalaineid, glükoosi, fruktoosi.

Valgukompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid, mis koosneb 26 aminohappest. See on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli ("stressihormoon") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega.

Valgukompleksi kuuluvad veel:

  • apamiin – nõrk neurotoksiin, suurendab neerupealistest kortisooli tootmist;
  • adolapiin (2–5%) – toimib põletikuvastaselt ja valu vaigistavalt. Analgeetiline toime põhineb tsüklooksügenaaside blokeerimisel (samadel alustel toimivad näiteks aspiriin ja ibuprofeen);
  • fosfolipaas A2 (10–12%) – mesilasmürgi kõige lõhkuvam komponent. See on ensüüm, mis lagundab rakukestade ehituslikke põhikomponente – fosfolipiide, alandab vererõhku ja toimib antikoagulandina (vere hüübimist vähendavalt);
  • hüaluronidaas (1–3%) – laiendab veresooni ja põhjustab sellega põletikulise ala laienemist;
  • histamiin (0,5–2%) – osaleb allergilise vastuse tekkes;
  • dopamiin ja noradrenaliin (kokku 1–2%) – kiirendavad pulssi;
  • proteaas-inhibiitorid (2%) – toimivad põletikuvastaselt ja hemostaatiliselt (verejooksu peatavalt).

Meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringutega on näidatud inhibeerivat toimet Borrelia burgdorfer'i (Lyme'i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja), Mycoplasma hominis'e ja Chlamydia trachomatis'e suhtes. Surmav toime on ainel Cancida albicans'ile. Bakteritsiidne kontsentratsioon 1: 1000 hävitab mikroobid 2 tunniga.

Rakke lõhustava toime tõttu käivad katsetused mellitiini kasutamiseks kasvajaravis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]