Menetlusõigus
Menetlusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluse korda, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust.[1] Menetlusõigus reguleerib materiaalõiguslike normide kohaldamist. Menetlusõigus koosneb menetlustoimingutest ehk igasugustest menetlust kujundavatest tegevustest.[2]
Menetlusõigus jaguneb neljaks suuremaks õigusvaldkonnaks: tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, kriminaalkohtumenetlus ja väärteo kohtumenetlus. Peale kohtumenetluse võib eraldiseisvana käsitleda kohtuvälist menetlust.[3]
Tsiviilkohtumenetlus[muuda | muuda lähteteksti]
Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, mis on eraõiguslikust suhtest tulenev kohtuasi.[4] Tsiviilmenetluse puhul vaadatakse asi läbi hagimenetluses või hagita menetluses. Eraõigussuhete osapoolteks on üldjuhul füüsilised isikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. Tsiviilasjas võib olla üheks pooleks avaliku võimu kandja vaid juhul, kui ta tegutseb eraõiguslikus vormis. Tsiviilmenetluse osalised on hageja ja kostja.[3] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse eesmärk tagada tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamine.[5]
Hagimenetlus algab hagi esitamisega maakohtusse. Selles etapis otsustab kohus, kas võtab hagi menetlusse ja algatab asja. Kohus kontrollib hagi vastavust nõuetele. Kui hagiavaldus on puudustega, jätab kohus hagi määrusega käiguta ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või keeldub hagi menetlusse võtmast.[6]
Pärast asja algatamist järgneb eelmenetluse etapp. Eelmenetluses küsib kohus kostja vastust tema vastu esitatud hagile, lisaks peavad mõlemad osapooled esitama kõik vajalikud avaldused, seisukohad, argumendid ja tõendid ning vastuväited vastaspoole esitatule.[7]
Eelmenetluse lõppemisega algab põhimenetlus, kus vaadatakse asi läbi kohtuistungil või kirjalikus vormis eeldusel, et osapooled on nõustunud kirjaliku menetlusega.[7]
Halduskohtumenetlus[muuda | muuda lähteteksti]
Halduskohtumenetluse käigus lahendatakse haldusasju. Haldusmenetlus annab võimaluse kasutada korralist õigusteed avaliku võimu vastu ja garanteerib õiguse pöörduda halduskohtusse.[8] Halduskohtumenetluse ülesanne on võimaldada isikute kaitse haldusorganite õigusvastase tegevuse vastu avaliku võimu ülesandeid täites.[9]
Haldusasja lahendamine algab kohtule kaebuse või erandjuhul muu avalduse esitamisega. Üldjuhul algatab haldusasja oma kaebusega see isik, kes leiab, et haldusasutuse haldusakt, otsus, tegevus või tegevusetus rikub tema subjektiivseid avalikke õigusi.[10]
Kriminaalkohtumenetlus[muuda | muuda lähteteksti]
Kriminaalkohtumenetluses vaadatakse läbi kriminaalasi. Kriminaalasja pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.[11]
Kriminaalmenetlus algab kuriteo asjaolude ilmnemisega.[12] Sellisel juhul on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, välja arvatud siis, kui esinevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.[13]
Pärast kriminaalmenetluse algatamist algab eelmenetluse etapp. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua muud tingimused kohtumenetluseks. Selles menetlusstaadiumis luuakse alus süüdistusakti koostamisele. Eelmenetlust korraldatakse prokuratuuri juhtimisel. Eelmenetluse uurimistoimingud on näiteks ülekuulamine, vastastamine, ütluste seostamine olustikuga, äratundmiseks esitamine, vaatlus, läbiotsimine ja uurimiseksperiment. Kohtueelses menetluses otsustatakse, kas jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras või kasutada mõnda lihtmenetluse vormi.[14]
Põhimenetluse staadium algab kohtule süüdistusakti esitamisega. Karistuse määramise õigus on kriminaalmenetluse puhul üksnes kohtul.[15]
Väärteo kohtumenetlus[muuda | muuda lähteteksti]
Väärteomenetlus on menetlus väärteoasja lahendamiseks. Väärteomenetluses sätestatakse kriminaalmenetluse sätted, võttes arvesse väärteomenetluse erisusi.[16] Erinevalt kriminaalmenetlusest võib väärteomenetluse puhul karistuse määrata ka kohtuväline menetleja. Kohtuvälised menetlejad võivad olla näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Keskkonnainspektsioon, Sise- ja Justiitsministeerium jt.[17]
Kohtuväline menetlus[muuda | muuda lähteteksti]
Peale kohtusisese menetluse on vaidluste lahendamiseks loodud sõltumatuid institutsioone, kus menetlemine on üldjuhul kiirem ja kulud on väiksemad kui kohtus. Kohtuväline menetleja teeb üldiselt otsuse poolte nõustumisel, sest need otsused sundtäitmisele ei kuulu. Kohtuväliste vaidluste lahendamisel võib pöörduda järgmiste institutsioonide poole: õiguskantsler, võrdõiguslikkuse volinik, pressinõukogu ja avaliku sõna nõukogu, töövaidluskomisjon, andmekaitsekomisjon jt.[18]
Vahekohus[muuda | muuda lähteteksti]
Vahekohus on kohtuväline vaidluste lahendamise vorm, kus osalised annavad asja lahendada kolmandale sõltumatule poolele. Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune siduvus kui jõustunud kohtuotsusel.[4]
Lepitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Eraõiguses on võimalik vaidluste lahendamiseks kasutada lepitusmenetlust. Lepitusmenetlus on poolte enda vabal tahtel põhinev protsess, mille käigus esitab lepitaja vaidluse asjaolude ja menetluse kulgemise põhjal omapoolse lahendusettepaneku. Lepitaja rolli võib täita füüsiline või juriidiline isik, seaduses sätestatud juhul ka riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan.[18]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maurer K. Õigusleksikon. Tallinn: Interlex 2000.
- ↑ Pärismägi A. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura 2019, lk 22.
- ↑ 3,0 3,1 Pärismägi, 2019, lk 19.
- ↑ 4,0 4,1 Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 22.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik.
- ↑ Pärismägi, 2019, lk 25.
- ↑ 7,0 7,1 Pärismägi, 2019, lk 25 – 26.
- ↑ Merusk K., Pilving I. Halduskohtumenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 1.
- ↑ Merusk, Pilving, 2013, lk 17.
- ↑ Merusk, Pilving, lk 153 – 154.
- ↑ Kergandberg E., Sillaots M. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 112.
- ↑ Kergandberg, Sillaots, 2006, lk 249.
- ↑ Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33.
- ↑ Kergandberg, Sillaots, 2006, lk 258 – 260.
- ↑ Kergandberg, Sillaots, 2006, lk 341.
- ↑ Väärteomenetluse seadustik. – RT I, 13.03.2019, 200.
- ↑ Eesti Kohtute veebilehekülg. – https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/vaarteoasjad (06.10.2019).
- ↑ 18,0 18,1 Eesti Kohtute veebilehekülg. – https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kohtuvaline-vaidluse-lahendamine (10.10.2019).