Mekoonium
 |
See artikkel räägib esmasroojast; mekoonium on ka oopiumi varasem nimetus; putukate mektooniumi kohta vaata artiklit Mekoonium (entomoloogia) |
Mekoonium (meconium; sõna tähendas algselt ja moonilehtede ja -kapslite mahla,[1] hiljem ka oopiumitinktuuri) ehk esmasroe ehk esiroe ehk lapsepigi ehk lootepigi on loote ja vastsündinu soolestiku sisu.
See on homogeenne viskoosne tumeroheline praktiliselt lõhnatu mass, mis koosneb soolelimast, sooleepiteelist (soolelimaskesti katva epiteeli surnud rakkudest), mitmesuguste seedeelundite sekreetidest (sealhulgas paksenenud sapist) ning allaneelatud looteveest ning koos looteveega neelatud looteudemetest ja naharakkudest.[2] See ei ole päris roe (seedejääk), vaid paks tume mass, mis koguneb veel mittetalitlevas soolestikus. Erinevalt roojast ei ole mekoonium tükiline. Ta on viskoosne, st on paks ja kleepuv ning voolab halvasti nagu tõrv. Tumerohelise värvuse annab mekooniumile peamiselt sapp, mida lootel eritub, kuigi seedimist ei toimu. Värvus sõltub bilirubiini ja biliverdiini sisaldusest. Roojale omane lõhn puudub sellepärast, et puudub bakteriaalne fermentatsioon. Soolelima toodab soolelimaskest juba looteeas. Soole limaskesta rakud ja naharakud uuenevad ka enne sündi. Lootevee neelamine on vajalik, sest see aitab välja kujuneda seede-, eritus- ja hingamiselundite ning immuunsüsteemi talitlusel, reguleerib lootevee kogust ja varustab loodet teatud ainetega.
Mekoonium väljutub sünnituse ajal ja esimese kolme ööpäeva jooksul pärast sündi, tavaliselt lapse esimesel 24–48 elutunnil. Mekooniumi väljutatakse umbes 60–90 g ööpäeva jooksul, 1–3 korda ööpäevas. Alates 2. ööpäevast lisanduvad pruunikad ja seejärel kollased massid. 4.–5. ööpäevaks asendub see järk-järgult imiku roojaga. See järgneb rinnapiima või muu beebitoidu tarvitamise alustamisele.
Füsioloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Soolesisaldis hakkab tekkima loote neljandal elukuul.
Erinevalt roojast on mekoonium viskoosne ja kleepuv, tõrvataoline ning lõhnatu. Erinevalt roojast on mekoonium viskoosne ja kleepuv, tõrvataoline ning lõhnatu.
Mekoonium koosneb irdunud surnud sooleepiteelirakkudest, looteudemetest, soolelimast, looteveest, sapist ja veest. Kuivjäägis on 2,5–5% lämmastikku, 4,5% soolasid. Tuhas on 0,87% raud(III)oksiidi, 8,0% kaltsiumoksiidi, 4,32% magneesiumoksiidi, 10,66% fosfor(V)oksiidi, 47,05% vääveltrioksiidi ja 24,24% leeliseid. Mekoonium sisaldab ka sapphappeid (taurokoolhape ja glükokoolhape), rasvhappeid, rasva, kolesterooli ja vere jälgi. Indool, fenool ja sterkobiliin puuduvad. Mekoonium on happelise reaktsiooniga, pH on umbes 6. Leitud on mitmeid ensüüme. Mikroskoobi all on leitud lameepiteeli rakke, mekooniumikehakesi, kaseoosverniksit, silindrilisi ja karikrakke, rasvhapete, bilirubiini ja kolesterooli kristalle, naatriumisooli, lubjaseepe ja limaniite.
Kuni viimase ajani peeti mekooniumi steriilseks, sest emakat peeti steriilseks keskkonnaks.[3] Siiski tõestas Hispaanias Valencia ülikooli teadlaste rühm, et esiroe sisaldab baktereid, mis jaotati kahte kategooriasse: piimhapet tootvad laktobakterid ning soolebakterid (näiteks soolekepike). Näidati, et bakterid ilmuvad lapsel juba emaüsas ning kujundavad seal tema immuunsüsteemi ja saavad mõjutada haigestumisriski.[4] Tegu on küll tavaliste sooles olevate bakteritega, kuid osa autoreid peab siiski võimalikuks et mekooniumiproovist leitud bakterid on sinna sattunud sünnituse või proovivõtmise käigus.
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Mekooniumi väljutamise puudumine võib viidata soolesulgusele (mekooniumiileus, esineb näiteks tsüstilise fibroosi korral), läbipääsuhäirele (peristaltika nõrkus) või Hirschsprungi tõvele.
Mekooniumiga seotud patoloogiad esinevad üsna harva. Tavaliselt toimub mekooniumi esmane väljutamine esimese ööpäeva jooksul pärast sünnitust.
Esmasroojakorgi sündroom
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Esmasroojakorgi sündroom
Esmasroojakorgi sündroom on enamasti ajutine funktsionaalne seisund, mille korral on mekooniumi väljutamine takistatud.
Mekooniumiileus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Mekooniumiileus
Mõnikord ummistab mekoonium suurenenud viskoossuse tõttu niudesoole valendiku niude-umbsooleklapi läheduses, mis on sageli seotud tsüstilise fibroosiga.[5] Tsüstilise fibroosi korral võib mekoonium moodustada niudesooles bituumenilaadse mustjasrohelise mehaanilise ummistuse. Ummistusest allpool on sool kitsas ja tühi (pisikäärsool). Ummistusest kõrgemal paikneb mitu hüpertrofeerunud soolesilmust, mis on vedeliku tõttu paisunud. Mekooniumi ei eritu ning vahetult pärast sündi tekivad kõhu paisumine ja oksendamine. Umbes 20% tsüstilise fibroosi juhtudest avaldub mekooniumiileusena, samas kui umbes 20% uuritud mekooniumiileuse juhtudest ei olnud tsüstilist fibroosi. Mekooniumist tingitud soolesulguse ravi on reeglina kirurgiline. Mekooniumist põhjustatud soolesulguse esinemine ei ole seotud tsüstilise fibroosi raskusastmega.[6] Obstruktsiooni saab leevendada mitmel viisil.[7]
Harvadel juhtudel ei leia mekooniumiileuse korral tsüstiline fibroos kliiniliste ja laboratoorsete uuringutega kinnitust; põhjus on siis soole ebaküpsus ja selle peristaltika häire. Sellisel juhul on prognoos soodne.
Mekooniumiileust tuleb eristada mekooniumkorgi sündroomist, mille korral sitke limamass takistab mekooniumi väljumist.
Mekooniumi aspiratsiooni sündroom
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Mekooniumi aspiratsiooni sündroom
- Vaata ka: Aspiratsioonipneumoonia
Mekooniumi aspiratsiooni sündroom on seisund, mille korral mekoonium satub enne sünnitust või sünnituse ajal vastsündinu kopsudesse. See on aspiratsioonisündroomi vorm. Suremus võib ulatuda 24–28%-ni. Seda sündroomi esineb sagedamini ülekantud raseduse korral.[8]
Normaalselt on raseda lootevesi selge, kuid loote mekoonium võib juba emakas enneaegselt väljuda ja looteveesse sattuda. Kardetav tüsistus on siis mekooniumi aspiratsiooni sündroom (hingab kopsudesse sisse rohelist lootevett). Üldiselt on mekooniumi sisaldav lootevesi patoloogiline leid.
Mekooniumperitoniit
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Mekooniumperitoniit
Mekooniumperitoniit on mekooniumist põhjustatud peritoniit. See võib olla ka emakasisene (fetaalne).
Mekooniumi anomaaliad
[muuda | muuda lähteteksti]Mõne haiguse korral võib mekoonium olla värvusetu. Nende seas on:
- Kaasasündinud sapiteede atreesia. Sel juhul on mekoonium täiesti valge ja meenutab kohupiima. Mõnel juhul on mekoonium vaatamata sapiteede täielikule atreesiale siiski värvunud, sest sapipigmendid jõuavad soolevalendikku verest läbi soolenäärmete (Fedyński juhtum).
- Kaasasündinud süüfilis. Mekoonium võib ka sel juhul olla osaliselt värvusetu.
Erinevalt nendest haigustest on vastsündinu kollatõve ja sepsise korral mekooniumi värvus normaalne.
Verine mekoonium, mis sisaldab muundumata verest, esineb melaena neonatorum 'i korral.
Mustaks värvunud mekoonium esineb sepsise korral.
Diagnostiline vahend
[muuda | muuda lähteteksti]Mekoonium on ka sobiv vahend, et tuvastada narkomaaniat raseduse ajal.[9] Mekoonium kogub toksilisi aineid pikema aja jooksul.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ D. Chabard (toim). Medizin im gallisch-römischen Altertum. La médecine dans l'antiquité romaine et gauloise, Exposition par le Museum d'histoire naturelle et le Musée Rolin dans le cadre du Bimillénaire de la Ville d'Autun, Musée d'Histoire Nauturelle, Ville d'Autun 1985 / Stadt Ingelheim/Rhein 1986, lk 26.
- ↑ Roche Lexikon Medizin, 3. trükk, Urban & Schwarzenberg Verlag München.
- ↑ JIMÉNEZ, Esther jt. Is meconium from healthy newborns actually sterile? – Research in Microbiology, 2008, kd 159, nr 3, lk 187–193. Resümee.
- ↑ Jessica Hamzelou. Babies are born dirty, with a gutful of bacteria. – New Scientist, 11.04.2012.
- ↑ James H. Hutchinson. Practical Paediatric Problems, 4. trükk, London: Lloyd-Luke 1975, ISBN 0-85324-114-7, lk 314.
- ↑ Peter G. Jones. Clinical Paediatric Surgery, 2. trükk, Oxford: Blackwell 1976, ISBN 0-632-00089-9, lk 74–75.
- ↑ Michael S. Irish. Surgical Aspects of Cystic Fibrosis and Meconium Ileus.
- ↑ Холичев Д. А., Сенькевич О. А., Стецкая Ю. Н. Аспирационный синдром у новорожденных: особенности клинических вариантов и респираторной поддержки. – Педиатрия, 2016, 95, nr 1, lk 24–26. Täistekst.
- ↑ LADR Leistungsspektrum: Synthetische Amphetamine, ladr.de.