Meiji periood

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Meiji periood või Meiji ajastu (明治時代, Meiji jidai) on ajastu nimi Jaapani ajaloos, mis kestas aastast 1868 aastani 1912. Meiji periood algab keisrivõimu taastamisega. Uueks keisriks sai keiser Meiji, millest tuleb ka ajastu nimi. [1] Meiji ajastut saab iseloomustada kui moderniseerimise ja läänestumise aega. Muutused toimusid peaaegu kõikides riigi asutustes, aga ka tavaliste inimeste elus. [2]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Keisri võimu taastav määrus aastal 1868 lõpetas Tokugawa šogunaadi valitsemist. Nüüd võimul oli uus valitsus, ja riigipea oli keiser. Kõrgematel positsioonidel nüüd olid Satsuma ja Chōshu klannid. Keisril vaid oli sümboolne roll. Tokugawa klann püüdis vastu panema, ja pärast Toba-Fushimi lahingut šogun põgenes saartele ja Edo kindlus jäi uuele valitsusele. Uus valitsus otsustas avada Jaapanit maailmale. Aastaks 1871, valitsus tühistas feodaalseid haldusalasid ja asutas uusi prefektuure. Aastas 1879, klasside süsteem oli ka tühistatud, kaasa arvatud samurai klass. Kaasaaegne kabinetide süsteem oli asutatud aastal 1885, ja uus konstitutsioon oli kuulutatud välja 1889. aastal. Jaapani kahekojalise parlamendi Kokkai esimene istung toimus 1890. aastal. Sündmuseid ja muutusi, mis tekkisid pärast keisrivõimu taastamisest tihti nimetatakse Meiji Restauratsiooniks. [3]

Tokugawa perioodil kehtivate seaduste ja Meiji Restauratsiooni muutuste võrdlus [4]
Tokugawa perioodi asutused Meiji reformid
Üks kolmandik territooriumist on pärilikud haldusalad. Lordide valitsemine on tühistatud. Otsene keskendatud võimu valitsemine. Uued prefektuurid.
Päriliku samurai staatusega inimestel olid lääned, mida nad said lordidest. Samuti neil oli administratiivsete asutuste ja sõjaväe monopol. Lääned said riiklikute võlakirjadeks (government bond). Kutsealune armee. Bürokraatlikud asutused on avatud värbamisega.
Väljaminekute regulatsioonid, abielu, ümberpaigutuse, ameti vahetamise keelud. Staatuse gruppide eraldamine. Kõik keelud tühistatud.
Maa müümine või kasvatavate kultuuride vahetamine keelatud. Kõik keelud tühistatud.
Turg on jaotatud ametlikutele monopolidele ja monopsonidele. Turu sisesed piirid on eemaldatud.
Kaebused olid ainuke viis avaldada mingi gruppi huve valitsusele. Kohalikud assambleed 1870ndatel aastatel. Hiljem konstitutsioon ja Kokkai.
Tavaliste inimeste haridus on võimalik ainult era õpetajatega või väiksetes koolides. Haridussüsteem, kus põhiharidus on kohustuslik ja on olemas ka kesk- ja kõrgharidus.

Läänestumine[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Jaapani tutvustus Läänega juhtus sel ajal, kui võimul veel oli Tokugawa klann. Jaapanlased nägid kui võimsad on industrialiseeritud Lääne riigid, ja mida nad olid võimsad teha teiste riikidega Hiina näitel. Jaapanlased nägid endale ähvardust. Sellepärast Tokugawa klann otsustas alustada Lääne õpinguid, mis arvasid kaasa ka meditsiini, õigusteadust jne. Jaapani tudengid hakkasid käima Läänemaal õppimas. [2]

Industrialiseerimine oli suur ähvardus traditsioonilistele riikidele, sest see pani inimesi küsima nende traditsioone ja valitsust. See saaks olla ks üks põhjuseks Tokugawa klanni languseks. Aga samal ajal industriaalset arengut oli vaja industriaalsetele riikidele vastupanuks ja võimude tasakaaluks.[2]

Sõna „restauratsioon“ võttis kasutusele uus valitsus, kuna ta tahtis rõhutada, et toimub mingi mineviku valitsuse taastamine, mis tegelikkus ei olnud tõsine. Tavalised inimesed kasutasid sõna go-isshin, mis tähendab ‘suur uuendus’, mis on tõele lähedam. [3]

Jaapan pidas moderniseerimist võimatu ilma läänestumiseta. Sõjaväe ja tehnoloogiate moderniseerimise kõrval, käis ka igasuguste asutuste läänestumine. Ainus traditsioon, mis jäi muutustest puudutamata on traditsiooniline Shinto religioon. [2]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nussbaum, Louis-Frédéric (2005). "Japan encyclopedia". Google Books. Vaadatud 13.05.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Paine, Sarah (2017). "The Meiji Generation. The Japanese Empire". Cambridge University Press. Vaadatud 13.05.2022.
  3. 3,0 3,1 Kitaoka, Shinichi (2018). "The Significance of the Meiji Restoration". Asia-Pacific Review, 25:1, 5-18. Vaadatud 13.05.2022.
  4. Cohen, Mark (2014). "The political process of the revolutionary samurai: a comparative reconsideration of Japan's Meiji Restoration". Theory and Society, 43:2, 139-168. Vaadatud 13.05.2022.