Mehhiko narkosõda

Allikas: Vikipeedia
Mehhiko narkosõda
Osa sõjast narkootikumide vastu
Rühmituste territooriumid septembris 2020
██ Los Zetas
██ Lahe kartell
██ Guerreros Unidos
██ Kirde kartell
██ Liiduvastane jõud
Toimumisaeg 11. detsember 2006 –
Toimumiskoht kogu Mehhiko, aeg-ajalt laienenud üle piiri Ameerika Ühendriikide Texase, Arizona, New Mexico ja California osariiki ning El Salvadori, Hondurasesse, Nicaraguasse, Belize'i ja Guatemalasse
Hetkeseis kestab
Osalised
 Mehhiko:
Nõustamis- ja väljaõppetugi:
 Ameerika Ühendriigid Merida algatuse kaudu
 Colombia Colombia riikliku politsei kaudu
 Austraalia Austraalia föderaalpolitsei kaudu
Kartellid:
Jõudude suurus
 Mehhiko:
  • 260 000 sõdurit
  • 70 000 rahvuskaartlast
  • 35 000 föderaalpolitseinikku
Kartellid:
100 000+ liiget
Kaotused
 Mehhiko:
395 sõjaväelast hukkunud, 137 teadmata kadunud
4020 föderaal-, osariigi- ja munitsipaalpolitseinikku hukkunud
66 omakaitseüksuslast hukkunud
Rahva Revolutsiooniarmee:
2 EPR-i liiget hukkunud
Kartellid:
240 000 kartellide liiget hukkunud
121 199 kartellide liiget kinni peetud
8500 kartellide liiget süüdi mõistetud

Mehhiko narkosõda (hispaania keeles Guerra contra el narcotráfico en México) on Ameerika Ühendriikide valitsuse juhitud ülemaailmse uimastivastase sõja Mehhiko tanner, mille tulemuseks on jätkuv asümmeetriline madala intensiivsusega konflikt Mehhiko valitsuse ja mitme narkokartelli vahel. Kui Mehhiko sõjavägi hakkas 2006. aastal konflikti sekkuma, oli valitsuse peamine eesmärk vähendada uimastitega seotud vägivalda. Mehhiko valitsus on kinnitanud, et nende põhitähelepanu on suunatud võimsate narkokartellide lammutamisele ja koostöös USA ametkondadega narkokaubanduse nõudluse ennetamisele.

Vägivald eskaleerus peagi pärast Miguel Ángel Félix Gallardo arreteerimist 1989. aastal; ta oli Mehhiko esimese narkokartelli Guadalajara kartelli, mis oli olemasolevate kartellide liit, kuhu kuulusid Sinaloa kartell, Juáreze kartell, Tijuana kartell ja Sonora kartell, liider ja asutaja. Tema arreteerimise tõttu liit lagunes ja teatud kõrged narkoparunid moodustasid oma kartellid ning hakkasid territooriumi ja kaubanduseteede üle kontrolli saavutamise pärast omavahel võitlema.

Ehkki Mehhiko narkokartellid on eksisteerinud juba mitu aastakümmet, suurenes nende mõju pärast Colombia Cali ja Medellíni kartellide langust 1990. aastatel. Mehhiko narkokartellid domineerivad nüüd ebaseaduslikku uimastiturgu ja kontrollisid 2007. aastal 90% USA-sse saabuvast kokaiinist. Kartellide juhtide arreteerimised, eriti Tijuana ja Lahe kartellide puhul, on narkovägivalda veelgi suurendanud. Kartellid võitlevad omavahel Ameerika Ühendriikidesse suunduvate kaubandusteede kontrolli üle.

Föderaalset õiguskaitset on alates 1982. aastast vähemalt viis korda korruptsiooni kontrollimiseks ja kartellivägivalla vähendamiseks ümber korraldatud. Sama perioodi vältel on loodud vähemalt neli korda uus korruptsioonivaba erivägede eliitüksus, et võidelda Mehhikos vohava korruptsiooniga. Analüütikud prognoosivad, et ebaseaduslike narkootikumide müügi aastane tulu jääb vahemikku 13,6–49,4 miljardit USA dollarit. USA kongress võttis 2008. aasta juuni lõpus vastu seaduse, millega anti Mehhikole 1,6 miljardit USA dollarit Mérida algatuse jaoks, lisaks tehnilist nõu riiklike õigussüsteemide tugevdamiseks. President Felipe Calderóni administratsiooni lõpuks (1. detsember 2006 – 30. november 2012) oli Mehhiko narkosõja ametlik hukkunute arv vähemalt 60 000. Prognooside kohaselt oli hukkunute arv 2013. aastaks üle 120 000, lisaks 27 000 kadunut. 2018. aastal ametisse astudes teatas president Andrés Manuel López Obrador, et sõda on läbi; tema kommentaari pälvis aga kriitika, kuna riigis on mõrvade protsent endiselt kõrge.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Las alianzas criminales del CJNG para expandirse en México".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]