Meelindlased
| Meelindlased | |
|---|---|
 Manisk-meelind (Acanthorhynchus tenuirostris) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Meelindlased Meliphagidae |
Meelindlased (Meliphagidae) on lindude sugukond värvuliste seltsist.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Meelindlasi on umbes 170 liiki. Nad on levinud Austraalias ja Okeaanias, Väikestel Sunda saartel ja Sulawesil.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Meelindlased on peamiselt väikesed või keskmise suurusega värvulised, neist kogukaimad on umbes haraka suurused. Sugupooled on tavaliselt samalaadse välimusega, kuid isaslind on sageli emasest värvikam ja suurem. Meelindlaste sulestik on enamasti tume, sageli hallides, rohekates või pruunides toonides. Leidub ka värvikirevaid liike, näiteks perekondades Myzomela ja Xanthomyza.
Elupaik ja pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Meelindlased on valdavalt puistulinnud, peaaegu kõik meelindlased tegutsevad enamasti puuladvas ja ainult vähesed laskuvad toiduotsingul maapinnale. Meelindlased rajavad kausikujulise pesa tavaliselt puule või põõsasse. Kurnas on 2–4 muna.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Meelindlased toituvad peamiselt nektarist ja puuviljadest, söövad ka väikesi selgrootuid.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- Loomade elu, 6. kd, lk 398–399