MediaWiki arutelu:Exbeforeblank

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Siin on mõeldud sellist olukorda, kus viimane redaktsioon on tühi. Andres 22. september 2005, kell 05.54 (UTC)


Jätsin selle sõnumi ja teised kaks analoogset sõnumit tühjaks eesmärgiga hoida kustutamislogi puhtana, nii nagu on tehtud ka näiteks inglise vikis. Pikne 20. jaanuar 2021, kell 18:11 (EET)[vasta]

See, et viimastes muudatustes pole nüüd enam üldse infot, mis kustutatud leheküljel oli, ei ole hea. Minu meelest ei ole kustutamislogi puhtana hoidmine oluline. Kaniivel (arutelu) 5. mai 2021, kell 09:56 (EEST)[vasta]
Aga miks viimastes muudatustes ja logis peaks olema näha, mis kustutatud leheküljel oli? Kui seal oli midagi roppu või totrat, siis selle nägemine ei anna põhjusele "Katsetus/vandalism" minu meelest midagi juurde ja ma pigem ei tülitaks sellega rohkemaid kasutajaid. Kui tegu polnud vandalismiga, siis enamasti ei aita põhjusesse jääv katke aru saada, miks artikkel kustutati. Valdav osa tekstist seejuures niikuinii ei jää näha.
Kõige halvem oli enne see, et ühtelugu jäi logisse kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Mõnikord märkasime sellised resümeed hiljem peita, mõnikord mitte. Mõnikord paluti ühel või teisel kustutajal selliste märkuste suhtes tähelepanelikum olla, aga sellest polnud kokkuvõttes eriti abi. Nüüd on vähemasti sellega hooleta.
Samuti tundub, et nüüd, kui seda hädapärast ja sageli siiski ebapiisavat tekstikatket pole, siis on hakatud selle asemele veidike hoolikamalt sisestama tegelikku kustutamise põhjust. Pikne 5. mai 2021, kell 18:01 (EEST)[vasta]
Kui kustutatud artikli teksti esimene osa on viimastes muudatustes näha, siis see aitab aru saada, kas artikli kustutamine oli õigustatud või mitte. Näiteks, kas seal oli juba mall {{kustutada}} ees või polnud. See, mis kustutamise põhjuseks pannakse, ei ole sisuliselt abiks. Administraatorid lähenevad sellele erinevalt, üks siin paneb pea kõigele põhjuseks "Ei ole tähelepanuväärne". Praegu peab selleks kustutatud artikli peale minema ja sealt edasi tegema mitu klõpsu, enne kui kustutatud artikli sisu näeb. Väga ebamugav. Ja sedagi saavad teha vaid administraatorid. Tavakasutaja ei saa näha, mis artiklis olla võis, ta peab administraatorit usaldama. Ma ütleks, et usalda, aga kontrolli, ent kontrollimise osa on nüüd väga ebamugav. Enamalt jaolt artikli alguse teksti paar rida ütlevad ära, kas kustutatud artikkel oli vandalism/läbu või mitte. Lihtsalt roppuste peitmine polegi kuigi oluline, ma arvan, et enamik, kes viimaseid muudatusi jälgivad, vaatab seda nagu kritseldust seinal, st ei tee sellest välja. Kui solvang on kellegi konkreetse isiku pihta, siis peaks peitma. Neid juhtumeid on vähe. Kaniivel (arutelu) 5. mai 2021, kell 23:05 (EEST)[vasta]
Ma kontrollin ka aeg-ajalt kustutatud lehti ja minu meelest meil eriti pole probleemi sellega, et ei saaks kustutamisi usaldada. Kustutamismärgise olemasolu viimase redaktsiooni alguses ei ütle minu meelest kuigi palju. Näiteks kui teema üsna selgelt pole tähelepanuväärne või artikkel on reklaam, siis ei tarvitse märgist olla ning vastupidi märgise olemasolu iseenesest ei taga, et keegi ei esitanud mõjuvat põhjust artikli allesjätmise poolt või et selle esitamiseks oli piisavalt aega. Kui juba kontrollida, siis ma kontrolliks ikka kogu sisu.
Igapäevane probleem ei olnud küll, et logisse jääb konkreetse isiku aadressil kohatu märkus, aga seda tuli ikkagi üsna sageli ette ja selle üle on korduvalt kaevatud. Ma ei mõtle ka, et roppused logides kedagi endast välja viivad vmt, mulle lihtsalt tundub, et pole erilist põhjust ümbrust mitte viisakamana hoida. Peale selle on logi puhtam ka selles mõttes, et tegelik kustutamise põhjus võtab harilikult vähem ruumi ja ilma nende üldjuhul kasutute sisuväljavõteteta on logi/viimaseid muudatusi lihtsam sirvida.
Selleks et kõigis kasutajates kustutamiste vastu enam usaldust tekitada, võiks püüda pigem kultiveerida põhjuse lahtri hoolikamat täitmist (sama lahter, kus muidu istus ees see põhjusena enamvähem mittemidagiütlev "sisu oli: ..."). Võiks teha kustutajale märkuse, kui ta kipub kustutama ilma põhjust valimata/sisestamata või kui ta tõesti valib rippmenüüst sageli suvalise põhjuse. Ma olen ka mõelnud, et võiks lisada skripti, mis teeb ilma põhjust sisestamata kustutamise veidike keerulisemaks (näiteks midagi sellist nagu on soome vikis siin). Pikne 6. mai 2021, kell 16:33 (EEST)[vasta]
See nüüd küll usalduse tekitamisel määrav pole, kas põhjuse lahter on täidetud. Sinna saab ükskõik mida valida ilma pikemalt mõtlemata. Tähelepanuväärsust mõistavad erinevad administraatorid erinevalt. Kuna siin vikis on administraatoreid vähe, siis usaldus on (mul) inimesepõhine: on enamvähem on teada, kelle kustutamised võivad olla probleemsemad. Kui ma tean, et administraator X on minevikus liiga uljalt kustutanud, siis see, et ta nüüd hoolega kustutamise põhjuse lahtrit täidab, ei tee mind tema suhtes usaldavamaks.
Aga üldiselt jah, kustutamistega suuri probleeme pole. Mulle lihtsalt ei meeldi see, et ülevaatlikust ja infot on vähem. Olen nõus, et nii võtavad asjad vähem ruumi. Samas ma ise olen harjunud tekstist kiirelt pilguga üle libistama ja mustreid leidma, minu jaoks need sisuväljavõtted viimastes muudatustes pole häirivad. Ütleme siis nii, et need eelised, mis sa siin välja tõid, ei kaalu minu silmis üles lahenduse puudusi.
Redaksioonide peitmist saaks ehk administraatoritele selgitada. Sest kuigi mulle ja sulle pole selle funktsiooni kasutamine keeruline, siis paljudele ilmselt on. Kaniivel (arutelu) 6. mai 2021, kell 17:39 (EEST)[vasta]
Kui kustutamise põhjus puudub või põhjuse asemel on vaid katke kustutatud lehe algusest, siis tavakasutajal pole üldjuhul mingit infot selle kohta, miks artikkel kustutati. Nii jääb minu meelest küll kergesti mulje, et administraatorid teevad lihtsalt mis pähe tuleb ja ei pea toiminguid isegi mitte põhjendama. Sellepärast mulle tundub, et põhjuse valimine on kustutamise vastu usalduse tekitamisel esmane. Pikemalt mõtelda valiku tegemisel enamasti ehk ei tarvitse küll, aga võiks olla vähemasti mingi üldinegi põhjus, mis võimaldab enamvähem aimata, milles asi oli. Põhjuse sisestamine iseenesest muidugi ei garanteeri, et kustutamine on põhjendatud ja põhjus ise on adekvaatne, aga see on reeglina ikkagi palju parem kui puuduv põhjendus. Ja nagu öeldud, vajadusel saab soovitada kasutada paremaid põhjuse sõnastusi.
See on üks asi, kuidas resümee tagantjärele peitmine tehniliselt käib. Teine asi on, et kõigepealt peaks vaevuma tähele panema, mis tekst resümeesse jääb. Ma olen varem palunud mitmel kustutajal selle suhtes tähelepanelikum olla, kusjuures korduvalt. Pikne 7. mai 2021, kell 16:46 (EEST)[vasta]