Matthias Siegmann

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Matthias Siegmann (1607 Altenhaus Magdeburgi lähedal, Brandenburgi mark1696 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Siegmann immatrikuleeriti 2. mail 1629 Wittenbergi ülikooli. Oli 4. oktoobrini 1635 Salzwedeli (asub praeguse haldusjaotuse järgi Saksi-Anhalti liidumaal).

Oli arvatavasti juba aastast 16361640 Haapsalu Püha Johannese koguduse adjunktõpetaja (Heinrich Lindemanni abiline vaimulikus ametis), aastal 1641 (andis ametivande 11. mail 1641) sama koguduse abiõpetaja, aastatel 16411657 sama koguduse õpetaja. Piiskopi visitatsioonil aastal 1639 nõuti hingekarjaselt, et ta õpetaks Stahli manuaali alusel katekismuse viit peatükki, palveid ja pihisõnu ning kuidas neid hiljem palvetes kasutada. Kõrvaldati 12. veebruaril 1657 ametist kui fanaatik ja impos mentis (aru kaotanud). Tema sooviks oli kõik rahvad ühte usku liita, oli tugevalt mõjutatud sünkretismi ideoloogiast. Läks Saksamaale, kus kulutas ära kogu oma varanduse ja pöördus seejärel Eestimaale tagasi. Kutsuti aastal 1667 Anna koguduse abiõpetajaks tingimusel, et ei jutlusta enam oma usulisi vaateid. Oli Anna koguduse abiõpetaja aastatel 16671680. Andis seejärel vanaduse tõttu koguduse teenimise üle väimehele Johannes Victorinus Boretiusele ning elas ise Tallinnas. Ta maeti 9. juulil 1696 Tallinna Niguliste kirikusse[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema väimees Johannes Victorinus Boretius oli Anna koguduse adjunktõpetaja, Saarde Katariina koguduse õpetaja, Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hooldades ka Vastseliina Katariina kogudust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007