Mathias Rust

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mathias Rust (foto 2012)
Rusti teekond Uetersenist Moskvasse

Mathias Rust (sündinud 1. juunil 1968 Lääne-Saksamaal Wedelis) on Saksa harrastuslendur, kes lendas 28. mail 1987 omavoliliselt väikelennukil Helsingist Moskvasse, maandudes seal Punase väljaku naabruses Bolšoi Moskvoretski sillal. Sealt ruleeris ta lennukiga Punasele väljakule Vassili Blažennõi kiriku kõrvale.

Rust nimetas oma lendu mõttelise silla loomiseks Itta, et vähendada Ida ja Lääne vahelisi külma sõja aegseid pingeid. Rusti lend läbi NSV Liidu väidetavalt läbitungimatu õhuruumi kaitsesüsteemi tõi kaasa suurpuhastuse NSV Liidu relvajõudude juhtkonnas.

Lend Punasele väljakule[muuda | muuda lähteteksti]

Mathias Rust oli oma ajaloolise lennu ajaks väheste kogemustega, natuke üle 50 tunni lennanud harrastuslendur. Hamburgi lennuklubist üüritud väikelennukist Cessna F172P, parda registritunnusega D-ECJB, oli ta eemaldanud mõne istme ja paigaldanud salongi täiendavad kütusepaagid. Rust alustas lendu 13. mail 1987 Ueterseni lennuväljalt Hamburgi lähedal.[1]

Ta lendas kaks nädalat Põhja-Euroopas – külastas Fääri saari ja veetis nädala Islandil. Sealt lendas ta Bergenisse ja edasi Helsingisse. 28. mai hommikul tankis Rust lennuki Helsingi Malmi lennuväljal ja väitis edasi lendavat Stockholmi. Pärast viimast sidet Helsingi lennujuhtimiskeskusega lülitas Rust oma lennuki raadiojaama hädaabi sagedusele, jäädes sellele kuni maandumiseni, ning pööras lennuki itta. Sipoo kohal laskus Rust nii madalale, et lennuk kadus Soome radarite ekraanilt. Lennujuhid kahtlustasid õnnetust ja käivitasid otsimisoperatsiooni. Soome rannavalvelaev leidis merelt Rusti lennuki radariekraanidelt kadumise koha lähedal õlilaigu, aga ka veealuste otsingutega lennukit ei leitud.[2]

Rust ületas Nõukogude Liidu piiri Kohtla-Järve lähistel, võttes kursi Peipsi järve põhjatipu suunas. Tundmatu lennuk mere kohal avastati 14.10. Kuni selgus, et see ei ole eelnevalt kokkulepitud lend, oli lennuk jõudnud juba rannajooneni. Võõrast lennukit jälgiti kolmes õhutõrje raketidivisjonis. Tundmatule lennukile, mis ei vastanud raadiokutsungile, anti sihtmärgi number 8255. Tapa lennuväljalt õhku tõusnud kaks hävituslennukit pidasid avastatud väikelennukit harrastuslendajate Jak-12-eks, see oli 'perestroika' aja uus nähtus Nõukogude õhuruumis. Rust oli selleks ajaks jõudnud Oudova kohale, hoides oma lennukõrgust 500 kuni 700 meetri vahel. Hävituslennukid lendasid võimalikult väikese kiirusega Cessnast paar korda üle. Lennukiiruste suure erinevuse tõttu ei olnud Rusti lennuki pidev saatmine võimalik ja hävitajad pöördusid tagasi Tapa lennuväljale.[1][2]

Veidi aega varem oli NSV Liidu õhuruum jaotatud piirkondadeks, mis lihtsustas küll õhukaitse juhtimist, aga põhjustas täiendavat ajakulu lennuki jälgimisel, kui see suundus ühest piirkonnast teise. Kahe lokaatorijaama jälgimisala piiril kaotati Rusti lennuk umbes minutiks silmist. Kell 14.31 leidsid radarid Rusti lennuki uuesti. Rust võttis Oudova kohal kursi Malaja Višera suunas, et jõuda Leningrad-Moskva raudteeni. Rusti lennukit saadeti otsima järgmised kaks hävituslennukit, aga need pöördusid midagi leidmata tagasi lennuväljale. Radarijaamas arvati, et radarikujutise võis tekitada atmosfäärikeeris.[2]

Kell 15.00 lendas Rust Pihkva oblasti ruumis, kus olid käimas õppused ning õhus oli korraga 7–12 sõjalennukit, nende arv ja asukoht muutusid pidevalt. Täistunnil vahetati õppuste piirkonnas "oma-võõras" kood, aga mõned noored hävituslendurid unustasid selle õigel hetkel vahetamata. Et neid ei peetaks võõraks, vahetati juhtimiskeskusest kõigi õhusolevate lennukite "oma-võõras" kood. Nii sai "oma" koodi ka Rusti lennuk.[2]

Seligeri järve ületamise järel jõudis Rust kell 16.00 uude jälgimispiirkonda ja radarid avastasid uuesti Rusti lennuki. Õhku tõusnud hävituslennukite paar ei leidnud Rusti Cessnat, sest Rust oli laskunud allapoole madalaid pilvi. Toržoki lähedal oli eelmisel päeval juhtunud lennukatastroof, kus üks sõjalennuk oli õhus teisele sisse ramminud ning "oma" koodita Rusti lennukit peeti seetõttu üheks õnnetuskohal töötavaks helikopteriks ja talle omistati uuesti "oma" kood. Rust jätkas teist korda omaks tunnistatuna lendu Moskva suunas. Õhukaitse Leningradi piirkonna komandör kindral Kromov teatas Moskva piirkonna õhukaitse juhtimiskeskusesse, et see on lennureegleid rikkuv ilma lennuplaanita lendav nõukogude väikelennuk.[2]

Rust jõudis Moskva äärelinna kohale kell 18.30, alustades seejärel Kremli otsingut. Rustil vedas jälle: Moskva sõjaväeringkonna automaatne õhuruumi kaitsesüsteem oli profülaktiliseks hoolduseks välja lülitatud, lennukeid jälgiti käsitsijuhtimisel ja tegevusi koordineeriti telefoni teel. Rust lendas algul südalinna kohal, otsides kaardi järgi Kremlit ja seejärel maandumiskohta otsides mitu tiiru kesklinna kohal absoluutse lennukeelu piirkonnas, selleks kulus tal kokku ligi poolteist tundi. Algul kavatses Rust maanduda Kremlis, aga ei leidnud seal sobivat maandumiskohta. Ka arvas ta, et sinna võib ta jäljetult kaduda, ning tegi kaks katset maanduda Punasel väljakul. Rohkete jalakäijate tõttu polnud seal maandumiseks ruumi. Rust maandas kell 19.10 lennuki Moskva jõe Bolšoi Moskvoretski sillal, millelt just selleks päevaks olid maha monteeritud trollibusside kontaktliinide traadid. Ta ruleeris sealt autode vahel Punasel väljakule Vassili Blažennõi kiriku kõrvale busside parkimisplatsile. Seal jõudis Rust enne vahistamist anda tund aega autogramme lennukit uudistama kogunenud inimestele.[1][2]

Lennu tagajärjed ja järgnenud sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Kohus Rusti üle algas 2. septembril 1987 ning juba kahe päeva pärast mõisteti ta neljaks aastaks üldrežiimiga vanglasse. Rusti süüdistati huligaansuses, lennuliiklusreeglite rikkumises ja ebaseaduslikus NSV Liitu sisenemises.[3] Teda hoiti Moskva Lefortovo vanglas 14 kuud ja vabastati seejärel ennetähtaegselt hea tahte märgina, kaks kuud pärast seda kui Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov sõlmisid riikidevahelise keskmaarakettide kokkuleppe.[1]

Juhtumisi lendas Rust Moskvasse NSV Liidu piirivalvurite päeval. Tema lennu järel vabastati ametist kaitseminister Sergei Sokolov, õhujõudude ülem Aleksandr Koldunov ning umbes 300 alama astme kindralit ja ohvitseri. Seda puhastust NSV Liidu relvajõudude juhtkonnas on erru lastud kõrgemad sõjaväelased ise võrrelnud Stalini kolmekümnendate aastate puhastusega. Võrdlus on muidugi kohatu, kedagi füüsiliselt ei hävitatud ega piinatud.

Rusti lennuki ostis hiljem kahekordse hinnaga üks Müncheni kosmeetikafirma, lennuk toodi tagasi Saksamaale 19. oktoobril 1987. Hiljem ostis lennuki üks Jaapani klubi ja eksponeeris seda vabas õhus Tōkyō lähistel pargis.[1] 2008. aasta oktoobris ostis Saksamaa lennuki tagasi, see restaureeriti ja on nüüd Berliinis tehnikamuuseumis (Deutsches Technikmuseum Berlin).[4]

Mälestus[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal avati Soomes Malmi lennuväljal mälestustahvel Rusti lennule.[5]

2022. aastal avati Saka mõisa pargis mälestusmärk Mathias Rusti Punasel väljakul lõppenud lennule.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]