Mathias Rust

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mathias Rust (foto 2012)
Rusti teekond Uetersenist Moskvasse

Mathias Rust (sündinud 1. juunil 1968 Lääne-Saksamaal Wedelis) on Saksa harrastuslendur, kes lendas 28. mail 1987 omavoliliselt väikelennukil Helsingist Moskvasse, maandudes seal Punase väljaku naabruses Bolšoi Moskvoretski sillal, millelt just selleks päevaks olid maha monteeritud trollibusside kontaktliinide traadid. Ta ruleeris sealt Vassili Blažennõi kiriku kõrvale Punasel väljakul.

Rust nimetas oma lendu mõttelise silla loomiseks Itta, et vähendada Ida ja Lääne vahelisi külma sõja aegseid pingeid. Rusti lend läbi NSV Liidu väidetavalt läbitungimatu õhuruumi kaitsesüsteemi tõi kaasa suurpuhastuse NSV Liidu relvajõudude juhtkonnas.

Mathias Rust oli oma ajaloolise lennu ajaks väheste kogemustega, kõigest umbes 50 tundi lennanud harrastuslendur. Ta üüris Hamburgi lennuklubist väikelennuki Cessna F172P pardanumbriga D-ECJB, eemaldas sellest mõne istme ja paigaldas salongi täiendavad kütusepaagid. Rust alustas lendu 13. mail 1987 Ueterseni lennuväljalt Hamburgi lähedal.

Ta lendas kaks nädalat Põhja-Euroopas – külastas Fääri saari ja veetis nädala Islandil. Sealt lendas ta Bergenisse ja edasi Helsingisse. 28. mai hommikul tankis Rust lennuki Helsingi Malmi lennuväljal ja väitis edasi lendavat Stockholmi. Pärast viimast sidet Helsingi lennujuhtimiskeskusega lülitas Rust oma lennuki raadiojaama hädaabi sagedusele, jäädes sellele kuni maandumiseni, ning pööras lennuki itta. Sipoo kohal laskus Rust nii madalale, et lennuk kadus Soome radarite ekraanilt. Lennujuhid kahtlustasid õnnetust ja käivitasid otsimisoperatsiooni. Soome rannavalvelaev leidis merelt Rusti lennuki radariekraanidelt kadumise koha lähedal õlilaigu, aga ka veealuste otsingutega lennukit ei leitud.

Rust ületas Nõukogude Liidu piiri, lennates üle rannajoone Kohtla-Järve lähistel. Lennanud esialgu Peipsi järve põhjatipuni, võttis ta seejärel kursi Moskva suunas. Rusti lennuki avastasid NSV Liidu õhukaitsevägede radarid kell 14.29. Lennuk ei vastanud sõjaväe raadiokutsungeile. Kahtlasele lendavale objektile anti sihtmärgi number 8255. Sihtmärki jälgiti kolmes õhukaitsedivisjonis. Tapa lennuväljalt saadeti Rusti lennukit jälgima kaks hävituslennukit. Hävituslennukid lendasid väikese kiirusega madalal lendavast Cessnast paar korda üle. Lennukiiruste suure erinevuse tõttu ei olnud Rusti lennuki pidev saatmine võimalik. Hävituslennukite piloodid pidasid Oudova kohal lendavat Rusti lennukit Jak-12-tüüpi harrastus-väikelennukiks ja pöördusid tagasi Tapa lennuväljale.

Rust lendas Peterburi–Moskva raudteeni ja sealt edasi piki raudteed Moskva suunas. Staraja Russa kohal kadus Rusti lennuk radarite ekraanidelt. Algul arvati, et Rust võis sealkandis mõneks ajaks maanduda, sest ilmaolusid ja lennuki kiirust arvestades kulus tal Moskvani jõudmiseks liiga kaua aega. Tegelikult tiirutas Rust Moskva kohal veel poolteist tundi ringi, enne kui leidis kaardil maandumiseks tähistatud Punase väljaku.

NSV Liidu õhukaitse märkas Rusti lennukit veel mitu korda, kuid just veidi aega varem oli NSV Liidu õhuruum jaotatud piirkondadeks, mis lihtsustas küll õhukaitse juhtimist, aga põhjustas täiendavat ajakulu lennuki jälgimisel, kui see suundus ühest piirkonnast teise. Rusti lennu ajal toimusid Pihkva piirkonnas õppused, mille käigus tekkis segadus oma-võõras süsteemi koodidega. Järgmised segadused Rusti lennuki jälgimisel olid Tveri oblastis Toržoki kohal. Seal oli eelmisel päeval olnud lennuõnnetus, kus otsingutel osales mitu kopterit. Kutsungeile mittevastanud Rusti lennukit peeti oma õppelennukiks.

Rust jõudis Moskva kohale umbes kell 18.15 õhtul. Rustil vedas jälle: Moskva sõjaväeringkonna automaatne õhuruumi kaitsesüsteem oli profülaktiliseks hoolduseks välja lülitatud, lennukeid jälgiti käsitsijuhtimisel ja tegevusi koordineeriti telefoni teel. Rust lendas maandumiskohta otsides mitu tiiru kesklinna kohal absoluutse lennukeelu piirkonnas. Algul kavatses ta maanduda Kremlis, aga siis leidis, et sinna võib ta jäljetult kaduda ja üritas maanduda Punasel väljakul. Rohkete jalakäijate tõttu polnud seal maandumiseks ruumi. Rust maandas lennuki Moskva jõe sillale ja ruleeris autode vahel Vassili Blažennõi kiriku kõrvale busside parkimisplatsile. Seal jõudis Rust enne vahistamist anda soovijaile tund aega autogramme lennukit uudistama kogunenud rahva rõõmuks.

Kohtus süüdistati Rusti huligaansuses, lennuliiklusreeglite rikkumises ja ebaseaduslikus NSV Liitu sisenemises. Rust mõisteti neljaks aastaks vangi üldrežiimiga vanglasse, aga üldvanglasse ta ei jõudnud. Teda hoiti Moskva Lefortovo vanglas 14 kuud ja vabastati seejärel ennetähtaegselt hea tahte märgina, kaks kuud pärast seda kui Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov sõlmisid riikidevahelise keskmaarakettide-alase kokkuleppe.

Juhtumisi lendas Rust Moskvasse NSV Liidu piirivalvurite päeval. Tema lennu järel vabastati ametist kaitseminister Sergei Sokolov, õhujõudude ülem Aleksandr Koldunov ning umbes 300 alama astme kindralit ja ohvitseri. Seda puhastust NSV Liidu relvajõudude juhtkonnas on erru lastud kõrgemad sõjaväelased ise võrrelnud Stalini kolmekümnendate aastate puhastusega. Võrdlus on muidugi kohatu, kedagi füüsiliselt ei hävitatud ega piinatud.

Rusti lennuki ostis hiljem kahekordse hinnaga üks Müncheni kosmeetikafirma, lennuk toodi tagasi Saksamaale 19. oktoobril 1987. Hiljem ostis lennuki üks Jaapani klubi ja eksponeeris seda vabas õhus Tokio lähistel pargis. 2008. aasta oktoobris ostis Saksamaa lennuki tagasi, see restaureeriti ja on nüüd Berliini tehnikamuuseumis (Deutsches Technikmuseum Berlin).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]