Mary Jackson

Allikas: Vikipeedia
Mary Jackson (1980)

Mary Winston Jackson (9. aprill 1921 – 11. veebruar 2005) oli mustanahaline Ameerika Ühendriikide matemaatik ja kosmoseinsener Riiklikus Aeronautika Nõuandvas Komitees (NACA), millest moodustati aastal 1958 Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (NASA). Ta töötas suure osa oma karjäärist Langley Uurimiskeskuses Hamptoni linnas Virginia osariigis. Ta alustas segregeeritud West Area Arvutusosakonnas nn inimarvutina. Ta lõpetas Virginia Ülikooli kõrgema inseneriteaduse õppekava ning aastal 1958 sai temast esimene NASA mustanahaline naisinsener.

Pärast 34 aastat NASA-s oli Jackson tõusnud kõige kõrgemale võimalikule inseneriametikohale. Ta sai aru, et ei saa ametikõrgendust ilma järelevaataja ametisse asumata. Ta lasi end viia madalamale ametikohale, et saada juhatajaks nii Föderaalses Naisteprogrammis, mida juhtis NASA võrdsete võimaluste programmide osakond, kui ka programmis Affirmative Action. Juhataja rollis propageeris ta nii naiste palkamist kui ka edutamist NASA teaduse, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas.

Jacksoni elulugu kirjeldatakse teoses "Hidden Figures: The Story of the African American Women Who Heled Win the Space Race" (2016). Ta on üks kolmest peategelasest samal aastal välja tulnud filmis "Hidden Figures".

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Mary Winston sündis 9. aprillil 1921 Ella (neiupõlvenimi Scott) ja Frank Winstoni peres.[1] Ta kasvas üles Hamptonis Virginia osariigis, kus ta lõpetas segregeeritud Phenixi keskkooli kiitusega.[2][3]

Mary Jackson lõpetas 1942. aastal Hamptoni Ülikooli bakalaureusekraadiga matemaatikas ja reaalteadustes.[4] Ta kuulus naiskorporatsiooni Alpha Kappa Alpha, mis oli esimene mustanahaliste naiste asutatud korporatsioon mustanahaliste naiste jaoks.[4]

Jackson oli üle kolmekümne aasta Ameerika Ühendriikide gaidide juht.[2] Teda tunnustati 1970. aastatel selle eest, et ta aitas oma kogukonna mustanahalistel lastel luua väikese versiooni tuulekanalist, et katsetada lennukeid.[2][3][5]

Jackson oli abielus ja kahe lapse ema.[3] Ta suri 83-aastaselt 11. veebruaril 2005.[4]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast lõpetamist töötas Jackson ühe aasta Marylandi osariigi Calverty maakonna mustanahaliste koolis matemaatikaõpetajana.[2] Ameerika Ühendriikide lõunaosas olid sel hetkel riigikoolid endiselt segregeeritud. Samuti hakkas ta pakkuma eraõpetajateenust keskkooli- ja ülikooliõpilastele, mida jätkas ka oma elu jooksul.

Aastaks 1943 oli Jackson tagasi pöördunud Hamptoni linna, kus töötas raamatupidajana Riiklikus Katoliiklikus Kogukonnakeskuses. Ta töötas administraatorina Hamptoni Ülikooli Terviseosakonnas. Aastal 1951 astus ta ametnikuna tööle Fort Monroe maavägede kindralstaabis.[2][6]

Aastal 1951 palkas Jacksoni Riiklik Aeronautika Nõuandev Komitee (NACA), mis lagunes ja moodustas aastal 1958 Riikliku Aeronautika- ja Kosmosevalitsuse (NASA).[3][5] Ta alustas matemaatikuna, nn inimarvutina Langley Uurimiskeskuses oma kodulinnas Hamptonis. Ta töötas Dorothy Vaughani järelevalve all segregeeritud West Area arvutusosakonnas.[2]

Aastal 1953 võttis ta vastu pakkumise hakata tööle inseneri Kazimierz Czarnecki meeskonnas, et välja töötada ülehelikiirusel töötav rõhutunnel. See tuulekanal (1,2 m × 1,2 m; 45 000 kW) genereeris tuult, mis oli peaaegu kaks korda suurem ülehelikiirusest, ning selle abil katsetati kosmosesse saadetavate mudelite vastupidavust rõhule.[2] Czarnecki ärgitas Jacksonit lisaõpingutele, et ta saaks edutatud inseneriks. Selleks oli tal vaja ülikoolikraade matemaatikas ja füüsikas Virginia Ülikoolist, mis pakkus ööõpinguid ainult valge õpilaskonnaga Hamptoni Keskkoolis. Jackson võitles Hamptoni linnakohtus välja õiguse õpingutel osaleda. Pärast õpingute lõpetamist edutati ta aastal 1958 kosmoseinseneriks ning NASA esimeseks mustanahaliseks naisinseneriks.[2][5] Ta analüüsis andmeid tuuletunnelite ja õhusõidukite toimunud lennukatsetustest Langley allahelikiiruse ja ligihelikiiruse aerodünaamika osakonna teoreetilise aerodünaamika harus.[3] Tema eesmärk oli uurida õhu liikumist, sealhulgas telgsurve- ja tõmbejõude, et parandada Ameerika Ühendriikide lennukeid.[3]

Jackson töötas insenerina mitmes NASA osakonnas: survejõudude uuringute osakonnas, üleüldiste uuringute osakonnas, kiiraerodünaamika osakonnas ning allahelikiiruse ja ligihelikiiruse aerodünaamika osakonnas.[6] Kokku kirjutas ta autori või kaasautorina 12 NACA ja NASA teadustööd.[6][7][8][9] Tema eesmärk oli aidata naisi ja teisi vähemusgruppe ametiredelil ülespoole liikuda, ning ta andis neile edutamisalast nõu, sh seda, kuidas ja mida õppida.[10]

Pärast 34 aastat NASA-s oli Jackson tõusnud kõige kõrgemale võimalikule inseneripositsioonile. Ta otsustas lasta end viia madalamale ametikohale, et ta saaks töötada spetsialistina Võrdsete Võimaluste osakonnas. Olles lõpetanud koolituse NASA peakorteris, naasis ta Langley Teaduskeskusse. Ta töötas selle nimel, et muuta naiste ja teiste vähemuste positsiooni teadusvaldkondades, kus nad töötasid, nende saavutusi esile tuua ning ka selleks, et neile töökohti pakkuda. Ta töötas nii võrdsete võimaluste programmide osakonna föderaalse naisteprogrammi kui ka programmi Affirmative Action juhatajana.[2][10] Ta töötas NASA-s aastani 1985, mil ta läks pensionile.[4]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta filmis "Hidden Figures" käsitletakse Jacksoni, Katherine Johnsonii ja Dorothy Vaughani, kolme mustanahalise naisteadlase, karjääri NASA-s ja nende panust Mercury programmis, mis oli külma sõja aegne kosmosealane võidurelvastumine Nõukogude Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Film põhineb Margot Lee Shetterly samanimelisel teosel. Jacksoni osatäitja filmis on Janelle Monáe.[11]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Apollo Grupi saavutuste auhind, 1969 [2][6]
  • Daniels Alumni auhind ebasoodsas olukorras noorte aitamisega seotud eriteenete eest [6]
  • Mustanahaliste naiste riikliku nõukogu tunnustuse sertifikaat kogukonnaga seotud eriteenete eest [6]
  • Silmapaistva teenistuse auhind humanitaartöö eest, 1972 [6]
  • Langley Teaduskeskuse silmapaistva vabatahtliku auhind, 1975 [6]
  • Langley Teaduskeskuse aasta vabatahtliku auhind, 1976 [2]
  • Iota Lambda korporatsiooni Peninsula silmapaistva naisteadlase auhind, 1976 [6]
  • King Streeti kogukonnakeskuse silmapaistva teenistuse auhind [6]
  • Riikliku Tehnoloogiaühingu lugupidamisavalduse auhind, 1976 [6]
  • Langley Teaduskeskuse tunnustuse sertifikaat, 1976–1977 [6]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Biography.com toimetajad (2016). "Mary Winston-Jackson Biography". Biography.com.
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Margot Lee Shetterly. "Mary W. Jackson Biography". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2016.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Warren, Wini (1999). Black Women Scientists in the United States. Bloomington, Indiana, USA: Indiana University Press. Lk 126.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Mary Winston Jackson. Legacy". Daily Press.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Lewis, Shawn D. (1977). The Professional Woman: Her Fields Have Widened. Johnson Publishing Company.
  6. ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 "Mary W. Jackson" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2021.
  7. ↑ Czarnecki, K.R., Jackson, Mary W. "Effects of Nose Angle and Mach Number on Transition on Cones at Supersonic Speeds".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Czarnecki, K. R., Jackson, Mary W. "Effects of Cone Angle, Mach Number, and Nose Blunting on Transition at Supersonic Speeds".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ Jackson, Mary W., Czarnecki, K. R. "Boundary-Layer Transition on a Group of Blunt Nose Shapes at a Mach Number of 2.20".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. ↑ 10,0 10,1 Champine, Gloria R. "Mary Jackson" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2020.
  11. ↑ Buckley, Cara. "Uncovering a Tale of Rocket Science, Race and the '60s". New York Times.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mary_Jackson&oldid=6499849"