Martna valla vapp
Martna valla vapp on Lääne maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Martna valla vapp.
Vapp kinnitati Martna vallavolikogu poolt 14. detsembril 2010.
Vapi autor on Arnold Tammemägi.
Vapi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Valla vapiks on pikuti poolitatud kilp, mille parempoolsel, riigilipu värvidega sinimustvalgel väljal on punase kuuega ratsanik hobuse seljas, nende ees kerjus. Kilbi vasakpoolsel, punasel väljal aga vasakule pööratud pea ning väljasirutatud tiivaga must kotkas.
Põhjendus[muuda | muuda lähteteksti]
Martna valla vapi koostamisel on aluseks võetud Martna kiriku ja kihelkonna ajalugu. Nimi "Martna" on seotud Püha Martiniga, keda on kujutatud vapikilbi parempoolsel väljal, annetamas kerjusele poolt oma sinelist. Taustaks Eesti riigilipu sinimustvalge rahvusvärvide kombinatsioon, mis sümboliseerib ühtekuuluvustunnet. Kilbi vasakpoolsel väljal on kujutatud osa Läänemaa vapist. Auraga merikotkas on Läänemaa ajalooline vapilind Saare-Lääne piiskopkonna asutamise ajast.
Vapi kasutamise kord[muuda | muuda lähteteksti]
- Valla vappi võib kasutada:
- Valla lipul.
- Valla dokumendiblankettidel, pitsatitel, embleemidel, siltidel, kleebistel ja valla reklaamil kujunduselemendina.
- Vallavolikogu ja vallavalitsuse istungiruumi ja esindusruumide kujunduselemendina.
- Valla meenetel ja märkidel.
- külavanema ametimärgil.
- Valla autasudel.
- Valla piiritähistel.
- Vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel.
- Muudel juhtudel vallavanema kirjalikul loal
- Reprodutseeritava ja kasutatava vallavapi värvilised, mustvalged ja reljeefsed kujutised peavad vastama vallavolikogu määruse lisas olevale etalonkujutisele ning olema kooskõlas heraldika reeglitega. Vallavapi kasutamine etalonist erineval kujul võib toimuda ainult vallavanema kirjalikul loal.
- Valla vappi ei tohi kasutada vääritul moel.
Vapi ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vajadus valla vapi järgi tekkis 1993. aastal ning selle kujundamistöö võttis enese peale Arnold Tammemägi. Kuna eelnevalt ei olnud sellist ühtset ja ilmekat sümbolit, siis tutvudes Rahvusraamatukogu vappidega, sündis idee, mis hõlmaks üheaegselt Martna nimepühakut Püha Martinit kui ka asukohta Läänemaal. Vapp kujundati nii, et seal oli Läänemaa kotkas ja Püha Martin annetamas kerjusele tükki oma rüüst Eesti lipuvärvide taustal. Martna valla esinduse visiidil Marttilasse 29. märtsist kuni 2. aprillini 1993, kus kirjutati alla valdadevahelisele sõpruslepingule, loetaks Martna valla vapi sünnikuupäevaks.
Vastavalt sellel ajal kehtinud seadusele pöördus tollane vallavanem Toivo Kivipuur Riigikantseleisse, et valminud vapp ka ametlikult kinnitada. Vappi ei kinnitatud, sest see oli liiga keeruline ja sellel oli liiga palju värve – sinine, must, punane ja valge. Kinnitamatt vappi aga kasutati valla esindamisel edasi.
Kuna Martna vallal puudus oma lipp kuulutati 2010. aastal välja valla lipu konkurss. Koos lipuga oli plaanis esitada Riigikantseleile ka valla ametlikult kinnitamata vapp, et pärast Riigikantseleilt arvamuse saamist saanuks volikogu nii lipu kui vapi kinnitada. Lipu kujundamisel võeti sageli aluseks vallas aastast 1993 kasutusel olnud aga kinnitamata vapp. Sellest hakkas tekkima probleeme, sest kuni vapi kinnitamiseni võis ka vapi väljanägemine muutuda. Vallavalitsus otsustas alustada vapi kinnitamise protseduuri ja küsida volikogu arvamust.
Riigikantselei sümboolikanõunik külastaski valda 16. augustil 2010. Ta tõi välja kasutusel olnud valla vapi positiivsed ja negatiivsed jooned: "neli värvi nii lipu kui ka vapi puhul on liiga palju, ideaalne oleks kaks värvi. Vapil võiks lihtsustada taustal olevat sinimustvalget välja, taust võiks olla valge. Kotkas võiks jääda mustaks ning hobune, pühak ja kerjus – punaseks, ääristatuna mustade kontuuridega. Taust ei aita rõhutada keskset sümbolit. Liiginformatsioon ei ole hea".
Volikogu istung toimus 5. oktoobril 2010, kus vallavanem tutvustas valla vapi määruse eelnõud.
Heraldikareeglite kohaselt ei tohiks vapil kasutada tähti ning värve ei tohiks olla rohkem kui kolm. Sinine, punane ja must ei tohiks asetseda kõrvuti. Riigikantselei sümboolikanõuniku, Gert Uiboaia peamine soovitus oli võtta värve vähemaks.
Järgnesid katsetused värvidega. Esmalt asendati vapikilbi parempoolse sinimustvalge väli valgega, muutes hobuse, kerjuse juuksed, habeme ja särgi punaseks, et need valgel taustal eristuksid. Seejärel jäeti kõik muu nii, nagu kasutusel oleval vapil, asendati ainult sinine valgega. Edasi vahetati samal taustal hobuse, kerjuse riietuse ning habeme ja juuste värv taas punaseks. Siiski tundus siiani kasutusel olev sinimustvalge väljaga vapp eelmiste kõrval parim variant. Küsimus oli veel kerjuse kuue värvis, kas kujundid alumisel valgel taustal oleksid paremini eristatavad kui kuub oleks näiteks punane või must. Punane ei sobinud, kuna legendi järgi pühak vapil alles annetab kerjusele poolt oma sinelist. Must kuub kerjuse seljas ei andnud samuti asjale midagi juurde.
Leiti, et kasutusel oleva vapi muutmine on keeruline ja ükski teine vapivariant ei tundu vastuvõetav, sest olemasolev vapp oli kasutusel olnud juba 17 aastat. Valla elanikud olid vapi juba omaks võtnud.
Vallavolikogu otsustas ühehäälselt esitada vapi kasutamise eelnõu ja aastaid kasutuses olnud vapi kujutise muutmata kujul arvamuse saamiseks Riigikantseleile. Riigikantseleist saabunud vastusest aga öeldi, et omavalitsusüksuse vapp peab vastama heraldika nõuetele. Esitatud vallavapi kavand on liitvapp, mille esimeses jaotises on eesti lipu värvide taustal Püha Martin ja teises jaotises punasel väljal musta aupaistega avatud tiibadega kotkas. Selgitati, et heraldikas kehtiv tinktuurireegel välistab nii kahe emailvärvi (must, punane, violetne, sinine, roheline) kui ka kahe metallvärvi (kuldne, hõbedane) kooskasutamise. Värvireegel tagab kasutatavate värvuste maksimaalse kontrastsusega vapikilbil paiknevate lihtsümbolite selguse ning äratuntavuse. Vallavapp peaks visuaalselt edasi andma kõige iseloomulikuma kõnealuse piirkonna kohta. Vapp peab olema hästi arusaadav ning kergesti meeldejääv. Vappi ei tohi koormata detailide ning kõrvalsõnumitega. Kõnealuse kavandi teostamisel on eksitud tinktuurireegli vastu (punane mantel mustal jaotisel, must kotkas punasel väljal), vapikilp on liialt koormatud lihtpiltidega (Püha Martini motiiv, Läänemaa motiiv, Eesti motiiv) ning seetõttu raskesti mõistetav ning meelde jääv. Paluti viia vapikavand kooskõlla heraldika reeglitega.
Volikogu istung, kus arutati uuesti valla vapi ja lipu küsimust, toimus 14. detsembril 2010. Leiti, et nii nagu Eesti Vabariik kinnitas hoolimata heraldikareeglitest oma tunnusvärvid sinimustvalge oma lipuna, ei saa ka Martna rahvas loobuda enda poolt tunnustatud ja pikka aega kasutusel olnud vapist. Riigikantselei veebilehel on avalikult näha, et kasutusel on ka heraldikareeglitele mittevastavaid vappe ja lippe. Seega, vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku 1993. aastast Martna identiteedi kandjana kasutusel olnud valla vapp kinnitada sellisena nagu ta on. Ära jäeti vaid sõna "Martna". Volikogu toetas vallavalitsuse ettepanekut ja kinnitas kasutusel olnud vapi muutmata kujul.