Mart Taevere
Mart Taevere (27. mai 1951 – 18. november 2016) oli eesti filmi- ja telerežissöör ning toimetaja.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1969. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloog-toimetajana.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1978–1989 töötas Taevere Tallinnfilmi kroonika- ja dokumentaalfilmide loomingulise tootmisühenduse toimetaja ja režissöörina, seejärel aastatel 1989–1993 oli vabakutseline.[1]
Aastatel 1993–2004 töötas ta Eesti Televisioonis toimetaja, režissööri ja saatejuhina, 2004. aastast oli taas vabakutseline.
Filmi- ja televisioonitöö
[muuda | muuda lähteteksti]Mart Taevere kui dokumentaalfilmirežissööri ja -stsenaristi käe all valmis 12 dokumentaalfilmi.
Aastatel 1978–1997 osales ta lisaks toimetaja või režissöörina rohkem kui saja kroonikafilmi tootmisel.
Taevere elutööks oli inimeste lugude jutustamine ning selle kaudu ühiskonna valupunktide mõtestamine. See oli läbiv teema ka tema saatesarja „Teateid tegelikkusest“ (ETV 1993–1999) saadetes.[2] Selle sarja raames valmis tal poolsada valusat ühiskonnakriitilist tõsielulugu.[3]
„Mitmes oma filmis ja telesaatesarjas „Teateid tegelikkusest“ (ETV, 1993–1999) on Taevere dokumenteerinud inimeste lugusid, mis toovad esile Eesti üleminekuühiskonna haavad.
Ta oli dokumentalist, kes tegi seda süvitsi, suure kaasaelamisega ja sealjuures rangelt ajakirjanduseetikat järgides.“
– Eesti Kinoliit[1]
Aastatel 1999–2004 juhtis ta ETV politseisaadet “Avatud toimik”.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Dokumentaalfilmid režissöörina ja stsenaristina
[muuda | muuda lähteteksti]- “Ükskord algab aega” (1988)
- “Kaalukas panus” (1990)
- “Sinine ja must ja valge” (1991)
- “Artur Taska” 1991
- “Risto” (1998, koos Indrek Kanguriga)
- “Tuul kõnnib seljataga” (1999)
- „Stalini aeg 1950–1956“ (2000)
- “Me ise ennast” (2001)
- “Valge tee” (2003)
- “Unistaja” (2004)
- “Teistmoodi tihane” (2004)
- “Putukas ja Mõmmi” (2007)
Visuaalsed kultuuriportreed
[muuda | muuda lähteteksti]Mart Taevere algatas ka Tallinnfilmi kroonikaosakonna mälestusteraamatu ettevalmistamise ja tegi selle tarvis endiste kolleegidega üle 20 intervjuu.[1] Eesti kultuuriloojaid portreteeris ta loominguliselt ka ETV kultuuri- ja publitsistikasaadetes nii režissöörina (nt "511 fotot Andres Söödist", 1994; "Koos ja üksinda. Peep Puks", 1992) kui ka stsenaristi ja saatejuhina (nt "Termomeeter: Jõuluvanaks olemine läbi Peep Puisi", 2001).
ETV "Eesti lugude" sarjas ("Eesti lood: Hea uus ilm", 2006) on Mart Taevere portreteerinud lisaks moekunstnik Reet Ausile ja kunstnik Peeter Lauritsale ka oma poega, Heateo sihtasutuse juhti Artur Taeveret, näidates, kuidas need inimesed on välismaalt õpitud tarkuse ja korjatud kogemuste varal üritanud lahendada tarbimisühiskonna probleeme mõistlikke taaskasutussüsteeme luues.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (September 2022) |
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Mart Taevere oli abielus toimetaja Aime Taeverega. Nende poeg on Artur Taevere ja tütar Miina Taevere.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti Kinoliit. Mart Taevere 27. V 1951 – 18. XI 2016 Sirp, 25.11.2016.
- ↑ Mart Taevere elulugu ja looming Eesti Filmi Andmebaasis Vaadatud 03.09.2022.
- ↑ Anneli Ammas. Mart Taevere õigluse jahil Eesti Päevaleht, 05.04.2003.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Anneli Ammas. Mart Taevere õigluse jahil Eesti Päevaleht, 5. aprill 2003