Marie Antoinette

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Marie-Antoinette)
 See artikkel räägib Prantsuse kuningannast; muude isikute ja asjade kohta vaata lehekülge Marie Antoinette (täpsustus).

Marie Antoinette, Prantsusmaa ja Navarra kuninganna

Marie Antoinette (saksa Maria Antonia von Österreich, prantsuse Marie-Antoinette d'Autriche; 2. november 1755 Viin16. oktoober 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 17741790, Louis XVI abikaasa. Ta sündis Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peres. 14-aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskätt paljude legendide järgi (mida mitmed ajaloolased peavad selgelt liialdusteks) ja oma surma tõttu: ta giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. aastal riigireetmise eest.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

12-aastane Marie Antoinette

Marie sündis Viinis Hofburgi lossis. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes (viimane) tütar Franz I ja keisrinna Maria Theresia peres. Õukondlased nimetasid Mariat väikeseks, kuid terveks printsessiks. Tema õdede-vendade hulka kuulusid muu hulgas vanem õde Maria Carolina, noorem vend Maximilian, kolm vanemat venda Joseph, Leopold ja Ferdinand Karl.

Legend räägib, et Marie ja Wolfgang Amadeus Mozart kohtusid lapsepõlves, kui Mozart andis lühikese kontserdi keiserlikule perele. Kui keisrinna küsis, mida Mozart soovib esinemise eest saada, lausus noor helilooja, et tahab Mariaga abielluda.

Marie õed abiellusid kõik kiiresti Euroopa kuninglike õukondade peadega: Maria Christina Hollandi regendiga; Maria Amalia Parma vürstiga; ja Marie lemmikõde Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinandiga.

Aastal 1748 sõlmiti Aacheni vaherahu, mis lõpetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et säilitada sõlmitud rahu, pani Austria ette, et Louis XV järeltulija – pojapoeg Louis-Auguste – abiellub ühega Maria Theresia tütardest. Kuna Maria vanemad tütred Johanna Gabriella ja Maria Joseph surid rõugetesse (vastavalt 1762 ja 1767), siis järjekord jõudis Marie kätte. Järgnesid pikad läbirääkimised ning lõpuks Louis XV soostus Austria lepinguga 1769. aastal. Pärast abielulepingu allkirjastamist tõdes Theresia, et tema tütar ei tunne hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid.

Dofiin[muuda | muuda lähteteksti]

Dofiin Marie Antoinette'i vapp

16. mail 1770, kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad.

Marie Antoinette'i ei huvitanud poliitika – võib-olla tal polnud piisavalt teadmisi. Tema ema saadik krahv Mercy d'Argeneau, kes saadeti Marie järele luurama, kandis ette, et Marie on sügavas depressioonis ega ürita teha midagi, et Austria mõju maksma panna.

Louis-Auguste'i ja Marie Antoinette'i elu muutus, kui 10. mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antoinette'ile, kes oli sel ajal 19-aastane.

Kuninganna[muuda | muuda lähteteksti]

Antoinette'i sõprusringkond oli väga kinnine ning see põhjustas Versailles' lossis rahutusi.

Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast Artois' krahvist, hakkas Antoinette maskeeritult külastama Pariisi ooperiballe. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ostis riideid, teemante ning võttis osa õnnemängudest.

Louis XVI valitsusajal oli Prantsuse riik pankroti äärel. Eelnevate kuningate – Louis XIV ja Louis XV – sõjad olid riigilt võtnud palju raha. Samuti mõjus riigile halvavalt suur rahaline toetus Ameerika revolutsionääridele, kes üritasid saavutada sõltumatust Suurbritanniast.

Marie ja Louis XVI esimene laps sündis pärast 8-aastast abielu 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie-Thérèse-Charlotte. Seejärel sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786).

Antoinette pühendus oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust.

Revolutsioon[muuda | muuda lähteteksti]

14. juulil 1789 marssis suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille vangla juurde, kus tol ajal hoiti vaid seitset vangi. Valvurite vastupanu murti ning vangla komandant markii de Launay arreteeriti. Konvoi saatel raekoja poole liikudes langes markii rahvahulga viha alla ning lintšiti. Kuninga õukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on revolutsioon.

10. augustil 1792 rünnati Tuileries' paleed, kus elas kuningas ja Louis XVI oli sunnitud otsima kaitset Rahvuskonvendilt. 13. augustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks. Algul hoiti neid Luxembourgi palees, hiljem Temple'is. 21. septembril 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.

Hukkamine ja matused[muuda | muuda lähteteksti]

16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: "Monsieur, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.)

Kell 12.15 Marie Antoinette hukati. Marie Antoinette, Louis XVI ja madame Elisabeth (Louis' õde) maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette'i surma, kaevati tema põrm üles ning maeti Saint Denis' basiilika krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]