Mari Rääk
Mari Rääk (28. oktoober 1907 Tarvastu – 28. august 1986 Tartu) oli eesti keraamik ja metallikunstnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mari Rääk õppis keraamikat professor Géza Jakó õpilasena Riigi Kunsttööstuskoolis aastatel 1925–1928. 1936. aastal lõpetas rakenduskunstniku tunnistusega Keraamika Tööstuskooli. Aastatel 1938–1940 õppis ta skulptuuri Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, aastatel 1945–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.[1]
1930. aastatel hakkas ta Eestis esimesena maalima keraamikat saviglasuuridega.
1936. aastal asus ta tööle Jüri Jüriloo asutatud Eesti I Portselanitööstuse keraamikatöökotta.[2]
Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Mari Räägu keraamikat on esile tõstetud vormi pehmuse ja tundlikkuse, glasuuride ilu ja kompositsiooni täiuslikkuse poolest.[1]
Metallehistöös ehete valmistamisel kasutas ta tehnikana hõbe- ja vaskpleki kohrutamist, peamisteks dekoorimotiivideks olid inimene ja loodus. [3]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1970 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1978 Kristjan Raua preemia (sari loodusmotiividel loodud ehteid)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Mari Pill. Mari Rääk (1907–1986). Kunst, 1988