Mari (Tammsaare tegelane)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mari Ester Kuntu kehastuses

Mari, ka Vargamäe Mari ja Sauna-Mari, on üks kesksetest tegelastest A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas, episoodiliselt II ja III osas.

Esialgu on Mari vaid Mäe talu teenijanna, kes on alati lõbus, lagistab naerda, laulab ning lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk ja kohusetundlik ning tal on kõigi teistega hea läbisaamine.

Mari kiusab alailma Mäe talu sulast Jussi, koostades lorilaule ja naerdes tema kõhetu keha ja rangis jalgade üle. Juss teatab ootamatult, et ta on tüdinenud sellest, et Mari teda pidevalt kiusab ning ähvardab end üles puua. Mari palub Jussilt pisarsilmi andestust ja lubab temaga abielluda, kui Juss vaid selle mõtte peast heidaks. Juss ja Mari abielluvad ning on õnnelikud, neile sünnib kaks last (Juku ja Kata), elatakse Mäe talu saunas. Hiljem, pärast Jussi surma, surevad Juku ja Kata piirkonnas leviva difteeria tagajärjel.

Pöörde toob Mari ellu hetk, mil sureb Krõõt. Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää külas ega kirikus märkamata. Toimuva kohta kannab keelt Mäe talu vana saunaeit. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi naasta jalamaid sauna. Pimedas vihahoos ründab ta öisel teel noaga peremees Andres Paasi, kuid satub Andrese vaatevälja ning poob end siis üles. Mari jääb pärast Jussi surma Andresest rasedaks ning abiellub Andresega.

Mari ja Andrese esimene laps on Indrek, kes on romaanisarja järgmistes osades peategelane. Indrek ja noor Andres (Krõõda ja Andrese poeg) aga ei saa omavahel eriti läbi ja kui Indrek tahab ühe kartulivõtu ajal Andrest kiviga visata, tabab see hoopiski Mari. Mari teadvuses on Jussi surm ja visatud kivi ühinenud ning Indreku kanda jääb kohtumõistja roll ja Mari süü.[1]

Jussi taak jääb Marit saatma elupäevade lõpuni. Mari süüdistab ennast kõiges, mis on juhtunud ja seostab kõike halba Jussi surmaga. Ta püüab kõigi vahenditega jõuda lunastuseni: armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Andres süüdistab Mari, et see alailma norutab ning ei toeta peremeest tema plaanides. Samuti heidab Andres Marile ette perenaise staatusele kohatut käitumist (kui Mari on ebameeldivaid saladusi Andrese eest varjanud).

Raskelt haigestunud Mari sureb romaani III köite lõpus, kui Indrek annab emale tema soovil valuvaigisti üledoosi. See tegu aga tekitab Indrekus süükoorma, mis jääb teda saatma väga pikaks ajaks.

Maris leidub Tammsaare ema Anni iseloomujooni.[2]

Mari kehastajaid[muuda | muuda lähteteksti]

Vargamäe Mari on kehastanud paljud näitlejannad nii teatrilaval kui ka kinolinal. Teatrilavastustes on aastate jooksul Marina üles astunud näiteks Meta Luts, Elli Prillup, Aino Talvi, Marje Metsur, Raino Loo, Elle Kull, Silvia Soro, Helgi Annast, Elina Reinold, Helene Vannari, Epp Eespäev, Ülle Lichtfeldt jt.

Tanel Toomi mängufilmis "Tõde ja õigus" kehastas Vargamäe Mari Ester Kuntu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kirjanduslugu. Koost Epp Annus, Luule Epner jt. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2001.
  2. Treier, Elem. Tammsaare elu härra Hansenina.Tallinn, 2002.