Margavahetuspaanika

Allikas: Vikipeedia

Margavahetuspaanika ehk marganali ehk fimminali oli 1991. aasta veebruaris Eesti Televisiooni huumorisaate "Ivar Vigla sou" mõjul maad võtnud üle-eestiline paanika, mille käigus tekitasid Soome marku mõneks muuks valuutaks vahetada soovivad inimesed valuutavahetuspunktides äkitselt väga pikki järjekordi.[1]

Margavahetuspaanika põhjustas Eesti toona ainsas telekanalis Eesti Televisioonis 16. veebruaril 1991 eetris olnud huumorisaade "Ivar Vigla sou", kus televaatajate silmis usaldusväärsena näivate isikute suu läbi anti teada, et järgmisest esmaspäevast kaotavad Soome toonase valuuta Soome marga 100-margased rahatähed kehtivuse. See rublaaegne teade erutas eeskätt Soome marku omavaid eestlasi, ent ajas segadusse ka paljusid soomlasi. Väidetavalt tormanud esimesed Soome markadest vabaneda soovijad valuutavahetuspunktidesse juba enne telesaate lõppu.[2]

Nimelt edastas eeskätt poliitika- ja uudistesaadetest soliidse saatejuhina tuntud Feliks Undusk huumorisaates täiesti tõsise hääle ja olekuga järgmise teate:

"Lugupeetud vaatajad! Tänase erisaate põhjus võib tunduda teile väga halva naljana, kui uudist poleks edastatud Soome Ylesradio [sic!] uudistesaates, kus Soome Panga informatsiooni järgi /---/ on Soome Pank otsustanud sajamargased rahatähed käibelt välja vahetada! Ja põhjuseks on toodud ainult nii palju, et liiga palju marku on läinud käibele väljaspool Soome vabariiki, ligi 12 miljonit marka."[2]

Feliks Unduski edastatud teadet pidid aitama vaatajate jaoks veelgi usutavamaks teha toona eeskätt väliskommentaatorina tuntud Harri Tiido ja pangandustegelasena esinenud Riho Remmel.[2]

Libauudise tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Libauudis langes eriti viljakasse mulda ka ajalise konteksti mõttes: just sama aasta jaanuaris olid ootamatult käibelt kaotatud 1961. aasta 50- ja 100-rublased ning paljud eestlased olid oma rahatagavara kiiresti väärtust kaotavate rublade asemel vahetanud rubladega võrreldes kõvaks valuutaks – Soome markadeks. Televisioonis edastatud margauudise tõttu ruttasid paljud Soome marku vahetama või lihtsalt läbi lööma.[3] Meeldetuletuseks olgu öeldud, et Eesti kroon tuli käibele alles 1992. aasta Eesti rahareformiga.

Väidetavalt olevat telemaja selle paanika tõttu saanud pommiähvarduse ja Soome valitsus nõudnud eestlastelt aru. Vigla ja Unduski tuttavad, kes läksid samuti libauudise õnge, polevat neile pärast seda telesaadet enam tere öelnud. Ivar Vigla on hiljem saate ennenägematut mõju meenutades öelnud, et "see oli Eestimaa suurim häpening, lausa pikkade nugade öö".[3]

Feliks Unduski sõnul oli libauudise väljamõtleja just Ivar Vigla. Ametliku uudise vorm valiti aga selleks, et väljamõeldis mõjuks tõepärasemalt. Uudise edastaja ehk sõnumitoojana sai ka Feliks Undusk tol ajal ohtralt ähvarduskõnesid ja -kirju. Nii mõnigi kiire rahavahetaja kaotanud kergeusklikkuse tõttu palju raha ja Unduskit ähvardati isegi maha lüüa.[3]

Ka Soome ajakirjanduses ületas margavahetuspaanika uudisekünnise. Näiteks kirjeldab juhtunut ajaleht Helsingin Sanomat, osundades muu seas toonase Eesti valitsuse pressiesindaja Tõnu Otsa ütlust eesti ajalehes Rahva Hääl: "See on psühhohuligaansus!"[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andrus Saar, Göran Stütz, Eino Tubin, "Ett ryktes anatomi". Stockholm : Styrelsen för psykologiskt försvar, 1991. 55 lk
  • Virossa setvitään sataspilaa, Helsingin Sanomat 20.02.1991

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]