Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography

"Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography" (Tähenduse kaardid: sissejuhatus kultuurigeograafiasse) on Peter Jacksoni raamat. See ilmus 1989. aastal.

Sisukokkuvõte

Eessõna

Raymond Williamsi sõnul on "kultuur" raskesti defineeritav ja väga mitmetähenduslik. Levinud on selle mõistmine eliidi kunstilise ja intellektuaalse produktina, ühiste uskumuste süsteemina või elulaadina. Ent just vaieldavus on kultuuri mõistmise võti. Nagu poliitikas ja majanduseski, räägitakse kultuuris läbi domineerimist ja allumist kui ühiskondlikke suhteid ja seistakse nendele vastu. Tähendusi ei sunnita seal ainult peale, vaid ka vaidlustatakse.

Raamatus on kultuuri mõistetud laiemalt, kui kultuurigeograafias on tavaks olnud. Vaadeldakse ka ühiskondlikult marginaalsete rühmade kultuure, popkultuuri ja rahvalikke stiile, linna- ja maakultuuri, tänapäeva maastikke ja minevike jäänukeid. Kultuuriuuringutele ja ühiskonnateooriale toetudes lisatakse Carl Saueri Berkeley koolkonna maastiku-uurimisele uusi vaatekohti. Raymond Williamsi ideedest lähtudes esitatakse materialistlik kultuurikäsitus (kultuurimaterialism).

Geograafia tähtsus ei tulene mitte ainult kultuuri varieeruvusest, vaid on kultuurile konstitutiivne.

Sissejuhatus: tähenduse kaardid

Kultuurigeograafia piirdus ajalooliste, maa- ja jäänukmaastike tõlgendamisega ning kultuuriliste tunnuste jaotumise staatilise kirjeldamisega. Nüüd katsetatakse uusi lähenemisi kultuuriuuringutest ja mujalt sotsiaalteadustest, ning nüüd on võimalus tuua sinna ühiskonnageograafia ja kultuurigeograafia ideid. Kuigi uus kultuurigeograafia jääb suuresti seotuks maastiku mõistega, rõhutatakse siin kultuuride ja nendega seotud maastike paljust. Popkultuuril on omaette väärtus ja ta on implitsiitne väljakutse domineerivatele väärtustele. Kultuuris vaidlustatakse ja lahendatakse majanduslikke ja poliitilisi vastuolusid. Kultuurilist ei taandata poliitilistele ja majanduslikele determinantidele ega peeta seda jääkkategooriaks, mille poliitilise ökonoomia rangemad analüüsid jätavad seletamata. Kultuuri ja ühiskonna suhe nihutatakse esiplaanile, pidades kultuurilist suhteliselt autonoomseks ja uurides selle konkreetseid kattumisi poliitilise ja majanduslikuga. Rõhuasetus nihkub kultuurilisele poliitikale, kus tähendusi räägitakse läbi ning domineerimis- ja allumissuhteid määratletakse ja vaidlustatakse. Raamatus uuritakse, mil määral kultuuriline on poliitiline.