Maomürk

Allikas: Vikipeedia

Maomürk on madude tugevalt modifitseeritud sülg,[1] mis sisaldab toksiine saaklooma surmamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, lisaks ka saaklooma seedimise parandamiseks ning kaitseks ohu eest. Mürki sisestatakse hammustades mürgihammaste abil. Mõned liigid ka sülitavad mürki.

Maomürki nimetatakse ka ofiidmürgis (venenum ophidicum)[2]

Mürkmadude mürginäärmeteks on muutunud parotiid- e kõrvasüljenäärmed, mis teistel selgroogsetel paiknevad tavaliselt pea mõlemal küljel, silmadest taga- ja allpool ning on ümbritsetud lihaskihiga. Mürginäärmed on varustatud sopistega, milles hoitakse toodetud mürki enne kui seda saadetakse vastavate juhade kaudu mürgikanalit omavatesse või torujatesse mürgihammastesse, millede kaudu toimub selle väljutamine.

Sülitavad kobrad aga suunavad ohtu tunnetades mürgijoa enesekaitseks ka kiskjate ja inimeste vastu (silma sihtides).

Kägistavate madude sülge ei nimetata harilikult maomürgiks.

Maomürgi koostis, värvus ja kogused erinevad nii maoliigiti kui ka isendite lõikes.

Mürkmadude ja maomürgi seostamine pole käesoleval ajal päris täpne, kuna on esinenud inimeste surmajuhtumeid ka madude hammustuse korral (näit perekonda liaanimadu (Thelotornis) kuuluvad maod), kelle peas paiknevad Duvernoy näärmed ja keda inimeste suhtes üldiselt ohutuks peetakse.

Maomürgiks nimetatakse ka madudelt maokasvandustes lüpstud sülge. Maomürgist saadakse bioaktiivseid aineid (sh ensüüme) ning sellest toodetakse ravimeid.

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

NGF[muuda | muuda lähteteksti]

1956. ja 1958. aastal avastasid Stanley Cohen ja Rita Levi-Montalcini, et maomürk on üks kõige tugevama toimega närvirakkude kasvufaktori allikaks.[3][4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ogawa, Y.; Kanai-Azuma, M.; Akimoto, Y.; Kawakami, H.; Yanoshita, R. (2008) "Exosome-Like Vesicles with Dipeptidyl Peptidase IV in Human Saliva", Biological and Pharmaceutical Bulletin, 31(6): 1059—1062.
  2. "Meditsiinisõnastik", 496:2004.
  3. Rita Levi-Montalcini, DEVELOPMENTAL NEUROBIOLOGY AND THE NATURAL HISTORY OF NERVE GROWTH FACTOR*, Ann. Rev. Neurosc 1982, 5:341-62, veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)
  4. Katrin Trummal, Külli Tõnismägi, Viiu Paalme, Lilian Järvekülg, Jüri Siigur, Ene Siigur, Molecular diversity of snake venom nerve growth factors. Lühikokkuvõte, Toxicon, 58. köide, 4. väljaanne, 15 September 2011, lk 363–368, veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Noguchi, Hideyo, Snake venoms; an investigation of venomous snakes with special reference to the phenomena of their venoms, Washington, Carnegie Inst., 1909, veebiversioon (vaadatud 14.11.2103) (inglise keeles)
  • Alexey V. Osipov, Tatiana I. Terpinskaya, Elena V. Kryukova, Vladimir S. Ulaschik, Lubov V. Paulovets, Elena A. Petrova, Ekaterina V. Blagun, , Vladislav G. Starkov, Yuri N. Utkin, [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/EuropeanVIper/toxins-06-00784.pdf Nerve Growth Factor from Cobra Venom Inhibits the Growth of Ehrlich Tumor in Mice], Toxins 2014, 6, 784-795; doi:10.3390/toxins6030784, veebiversioon (vaadatud 18.06.2104) (inglise keeles)