Maokeelelised
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2025) |
| Maokeelelised | |
|---|---|
 Harilik maokeel (Ophioglossum vulgatum) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Streptophyta |
| Klass |
Kidad Equisetopsida |
| Selts |
Maokeelelaadsed Ophioglossales |
| Sugukond |
Maokeelelised Ophioglossaceae |
Maokeelelised (Ophioglossaceae) on taimede sugukond.
Tegu on peamiselt maismaal kasvavate rohttaimedega ning esineb ka epifüütseid liike. Antud sugukonna esindajaid kasvab laialdaselt kogu maailmas, ulatudes parasvöötme aladelt kuni troopiliste piirkondadeni.[1]
Maokeelelisi on maailmast leitud umbes 100 erinevat liiki.[1] Ajaloo jooksul on erinevad uurijad arvanud, et antud sugukonda kuulub kuni 10 perekonda.[2] Kew' botaanikaaia andmetel jaotuvad aga praeguseks kinnitatud liigid nelja perekonda: võtmehein (Botrychium), maokeel (Ophioglossum), siukeel (Helminthostachys) ja tähtkeel (Mankyua).[3] Eestist on leitud seitse liiki maokeelelisi perekondadest võtmehein ja maokeel.[4] Mitmed võtmeheina liigid kuuluvad Eesti I ja II kaitsekategooriasse (haruline võtmehein, virgiinia võtmehein, kummeli-võtmehein).[5]
Maokeelelised eelistavad sageli häiringutega seotud kasvukohti. Neid esineb rohkem varajaste kuni keskmiste suktsessiooni etappidega metsades. Antud sugukonna puhul on soosivaks teguriks ka vanemates metsades toimuvad häiringud.[2]
Maokeeleliste sugukonda ja maokeelte perekonda kuulub liik Ophioglossum reticulatum. Antud liigi isenditel on teadaolevalt suurim kromosoomide (1400 kromosoomi) arv võrreldes teiste elusolenditega.[2]
Maokeeleliste sugukond on evolutsiooniliselt vana: eri uuringute põhjal on saadud antud sugukonna vanuseks ligikaudu 250 miljonit aastat või isegi 369 miljonit aastat.[2]
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Maokeeleliste puhul on tegu püstiste, madalakasvuliste rohttaimedega, mille juhtkoe tüübiks on eusteel. Paljudel maokeeleliste sugukonda kuuluvatel liikidel moodustub maapealse osana üks leht, mis koosneb kahest eristatavast osast: steriilsest fotosünteesivast lehest ja viljakast eospeast, mille kudedes on eoslehed (sporangiumid). Sporangiumid on paksuseinalised, 0,5–1,5 mm läbimõõduga ning sisaldavad tuhandeid eoseid.[6] Sporangiumi avanedes kanduvad eosed tuule abil ümbritsevasse keskkonda.
Fotosünteesiva lehe alusosa moodustab varre ümber lehetupe, mis võib olla kas avatud või suletud.[6] Lehed võivad olla lihavad, harunemata või sulgjalt lõhestunud. Mõnel parasvöötme aladel kasvaval liigil muutub lehe värvus tihti enne närbumist külmematel kuudel pruunikaks või punakaks.[7]
Maokeelelisi eristab enamikust sõnajalgadest nende gametofüüdi talitus. Ophioglossaceae sugukonda kuuluvad liigid on mükoheterotroofid.[7] Nende gametofüüdid on tavaliselt lihakad, ümarad või lineaalsed ning asuvad maa all,[6] kus nad saavad põhitoitaineid mükoriisa abil, kuna gametofüüdil puudub võime fotosünteesida.[7] Seda mükoriisset seost peetakse hädavajalikuks sugukonna liikide edukaks arenguks ja elutsükliks.
Enamikul maokeeleliste sugukonna liikidel on juurtel vähe juurekarvu. Nende juured on lihtsa ehitusega harunemata või vähese harunemisega. Leidub ka erandeid, näiteks on täheldatud maokeelte perekonnas (liigil Ophioglossum palmatum) juure dihhotoomset harunemist.[8]
Kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Ophioglossaceae sugukonna taimi on kasutatud rahvameditsiinis. Neil on mitmeid kasulikke omadusi, sealhulgas antibakteriaalset, veresuhkrut alandavat, viiruse-, seene- ja põletikuvastast toimet. Näiteks harilikku maokeelt (Ophioglossum vulgatum) on tarvitatud salvina haavade ja põletuste raviks tänu kudede parandamist soodustavatele ühenditele. Võrk-maokeel (Ophioglossum reticulatum) sobib põletiku vastaseks raviks ning menstruaalprobleemide korral.[9]
Mõnda sugukonna taime kasutatakse loomasöödana kitsedele. Toiduks valmistatakse lisaks eelnevas lõigus mainitud liikidele ka Ophioglossum petiolatum ning veel teisigi maokeeleliste perekonda kuuluvaid taimi. Inimtoiduna tarbimisel tuleb neid enne kuumtöödelda, kuna taimed sisaldavad toksiine.[9]
Kuna sugukonna Ophioglossaceae liikide areng sõltub seentega sümbioosist,[7] kasutatakse antud taimi ökosüsteemi indikaatorina ning ka teadusuuringutes.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Ophioglossaceae | Description, Genera, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Zhang, Liang; Fan, Xue-Ping; Petchsri, Sahanat; Zhou, Lin; Pollawatn, Rossarin; Zhang, Xin; Zhou, Xin-Mao; Thi Lu, Ngan; Knapp, Ralf; Chantanaorrapint, Sahut; Limpanasittichai, Ponpipat; Sun, Hang; Gao, Xin-Fen; Zhang, Li-Bing (2020). "Evolutionary relationships of the ancient fern lineage the adder's tongues (Ophioglossaceae) with description of Sahashia gen. nov". Cladistics (inglise). 36 (4): 380–393. DOI:10.1111/cla.12408. ISSN 1096-0031.
- ↑ "Ophioglossaceae Martinov | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ Kukk, T (1999). "Pteridophyta - Anacardiaceae (vascular plants of Estonia)". www.zbi.ee, Eesti soontaimede nimestik. Tartu: Eesti Maaülikool, Zooloogia ja Botaanika Instituut. Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "Ophioglossaceae - FNA". floranorthamerica.org. Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 "Ophioglossaceae", Wikipedia (inglise), 21. märts 2025, vaadatud 6. aprillil 2025
- ↑ Meza Torres, Esteban Ismael; Ferrucci, María Silvia (jaanuar 2013). "OPHIOGLOSSACEAE : AN EXOMORPHOLOGICAL APPROACH WITH EMPHASIS IN SOUTH AMERICAN SPECIES". Indian Fern J. 30: 192-205 – cit. via ResearchGate.
- ↑ 9,0 9,1 Yousaf, Abdul Manan; Imran, Sehrish; Bibi, Yamin; Hasnain, Muhammad; Yousaf, Muhammad Imran; Qayyum, Abdul (1. detsember 2024). "A comprehensive review on ethno-pharmacological and phytochemical properties of selected species of genus Ophioglossum". South African Journal of Botany. 175: 538–548. DOI:10.1016/j.sajb.2024.10.040. ISSN 0254-6299.