Palvetaja

Palvetaja
	; Mantis religiosa
Taksonoomia
Riik	Loomad;
Hõimkond	Lülijalgsed;
Klass	Putukad;
Selts	Röövritsikalised Mantodea;
Sugukond	Palvetajalased Mantidae;
Perekond	Mantis;
Liik	Palvetaja;
Binaarne nimetus
	Mantis religiosa; Linnaeus 1758

Palvetaja^[1] (Mantis religiosa), tavakeeles ka palvetajaritsikas on röövritsikaliste (Mantodea) seltsi kuuluv putukaliik.

Ta on laia levikuga putukas, kes on viimasel ajal^[millal?] laiendanud oma levikut põhja poole.

Eestis leiti esmakordselt Uulus 2019. aastal.^[2]^[3] Eestile lähimad leiud on pärit Lätist^[4].

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki putukate süstemaatika järgi ei kuulu palvetaja ritsikate (sihktiivaliste) hulka (EKSS määratlus^[5] on eksitav), kasutatakse üldkeeles looma kohta sageli sõna "palvetajaritsikas"^[6]^[7].

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Emaspalvetajad kasvavad kuni 75 mm pikkuseks, isasloomad on silmnähtavalt emastest väiksemad ja nende pikkus küünib kuni 60 millimeetrini. Värvus varieerub õrnrohelisest helerohelise ja pruunini. Esijalgade puusa siseküljel on must laik, sageli valge tähniga keskel, mida putukas demonstreerib hoiatusasendis ja mis kokkupanduna hoitud jalgadel meenutavad silmi. Palvetaja värvuse varieerumine on tingitud keskkonnast (varjevärvus).

Iseloomulikuks silmatorkavaks detailiks välimuses on ettepoole ulatuv pikenenud eesrindmik ja väga liikuv kolmnurkne pea. Kaks tagumist jalapaari on nagu kõigil röövritsikalistel kõnnijalad, esijalad on kujunenud haardjalgadeks, st omandanud saagi haaramise funktsiooni. Esijala reis ja säär moodustavad kokkukäiva näpitsa, mille vahele palvetaja haarab saagi, enamasti teise putuka.

Palvetaja peas suurte fassettsilmade vahel paikneb kolm lihtsilma, mis isasel palvetajal on selgemini eristatavad ja on üheks abistavaks tunnuseks putuka soo määramisel.

Palvetaja hoiatuspoosis näitab silmlaike
Video: Palvetaja varitseb, haarab saagi ja sööb seda