Mine sisu juurde

Manosfäär

Allikas: Vikipeedia

Manosfääriks nimetatakse veebikogukondasid, mis keskenduvad meeste perspektiividele, probleemidele ja muredele ning kus naised osutuvad sageli vaenu sihtmärgiks.[1] Kuigi manosfääri seostatakse enamasti Redditiga, on kogukonnad muutunud aktiivseks ka teistel platvormidel, näiteks TikTokis.[2] Manosfääri kogukonnad varieeruvad: eri rühmadel on erinevad ideoloogiad ja eesmärgid.[3]

Punane ja sinine tablett

Ideoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Manosfääri kogukondi ühendab idee punasest tabletist (inglise keeles red pill) – metafoor, mis on laenatud 1999. aasta filmist "The Matrix", kus inimesele antakse valik elada teadmatuses (sinise tableti võtmine) või saada teada kole ja šokeeriv tõde ühiskonna kohta (punase tableti võtmine).[4] Manosfääri kontekstis on šokeeriv tõde see, et eriti paiksoolised valged heteroseksuaalsed mehed ei suuda enam tänapäeva maailmas orienteeruda, kuna neil ei ole enam traditsioonilist sotsiaalselt, poliitiliselt ja füüsiliselt domineerivat positsiooni. Manosfääri kontekstis näevad mehed, et sellest hoolimata süüdistatakse neid privilegeerituses.[5] Samal ajal nähakse põhiliste süüdlastena meeste ohvristamises feminismi ning naisi.[6][3] Seega on paljude manosfääri kogukondade eesmärk kehtestada ühiskonnas kord, mis tagaks sotsiaalse võimu ainult meestele.[3]

Andrew Tate 2021. aastal

Kuigi manosfääri võrgustikud on seni eksisteerinud enamastifoorumipõhiste kogukondadena, on 2020. aastatel tekkinud ka mitmeid arvamusliidreid ja sisuloojad, kes rõhuvad misogüünsust ja seksismi. Neid kutsutakse manosisuloojateks või manfluencer '​iteks.[7][8][9] Kuulsaim neist on Andrew Tate. Manosisuloojad keskenduvad noortele meestele maskuliinsuse, elustiili, suhete ja finantskäitumise õpetamisele.[7] Jordan Petersoni on küll manfluencer'iks nimetatud, kuid ta on intervjuudes öelnud, et talle ei meeldi Andrew Tate ja see, mida ta esindab.[10]

Hoolimata sellest, et manosfääri kogukonnad on veebipõhised, on nende tegevustel olnud tõsised tagajärjed ka võrguvälises maailmas. Lisaks misogüünsete ideoloogiate levitamisele on ähvardatud naismängureid vägistamise ja tapmisega. Gamergate’i nime saanud skandaaliga seoses toimusid 2014. aastal Isla Vista mõrvad, mille käigus 22-aastane noormees mõrvas kuus inimest, ning 2018. aasta Toronto rünnak, kus üks mees mõrvas 11 inimest, ülistades Isla Vista mõrvarit.[11][12] Soomes on leitud, et koolitulistamise juhtumite puhul mängivad misogüünia, maskuliinsus ja misogüünsed võrgustikud mõjutajatena olulist rolli.[13]

Manosfääri ideoloogiate ajalugu ulatub 1960. ja 1970. aastate niinimetatud meeste vabadusliikumisse (ingl men’s liberation movement).[14] Kuigi algul olid liikumise fookuses traditsioonilised soorollid, mida meestele omistatakse, siis 1970. aastatel arenes liikumisest välja suund, mis rõhus just meeste sõjaväekohustusele, lahutusõigusele ning lapse hooldusõigusele.[14] See suund nägi naiste õiguste liikumisi kui mehi diskrimineerivatena ning ajapikku hakati rõhutama just meeste ohvrirolli ühiskonnas.[14]

Tuntumad manosfääri kogukonnad ja nende ideoloogiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Meeste õiguste aktivistid

[muuda | muuda lähteteksti]

Meeste õiguste aktivistid ehk MÕA-d (ingl men’s rights activists – MRA) leiavad paljude manosfääri kogukondadega sarnaselt, et ühiskonnad on günotsentrilised ning eelistavad naisi meestele.[15] Sarnaselt meeste vabadusliikumise algsete teemadega rõhuvad ka MÕA-d peamiselt probleemidele, mis puudutavad pereõiguse küsimusi, aga samas ka meestevastasele seksuaalvägivallale, meeste suurele suitsiidiriskile ning alusetuks peetavatele vägistamissüüdistusele.[15] Hoolimata sellest, et sageli nähakse nende probleemide põhjusena feminismi, väidavad kogukonna liikmed, et nad ei vastandu feminismile. MÕA-d loovad sageli ka petitsioone, et seadusi muuta.[15] 

Kogukond "Mehed oma teed minemas"

[muuda | muuda lähteteksti]

Kogukonna "Mehed oma teed minemas" ehk MOTM-i (ingl Men Going Their Own Way – MGTOW) liikmed leiavad, et mehed peaksid end ühiskonnas naistest eraldama ning nendega suhtlemise lõpetama.[15] Nende hüpoteesi järgi on olulised ajaloolised mehed saavutanud oma edu just tänu naistega romantiliste suhete vältimisele.[15] MOTM-id leiavad, et meeste edukus ühiskonnas tuleb neile omistatud soolistest stereotüüpidest, nt meeste riskikäitumine, loomingulisus.[15] Nende ideoloogia keskmes on uskumus, et naised on loomult meestest alamad ning naiste ainus võimuallikas seisneb nende ilus, mis ajapikku hääbub.[15] Otsus pürgida meeste eraldumisele naistest seisneb veendumuses, et naised ekspluateerivad ja manipuleerivad meestega, et saada rohkem raha, kõrgemat ühiskondlikku staatust või reproduktsioonivõimalusi.[15]

Incel'id ehk tahtmatult tsölibaadis elavad inimesed

[muuda | muuda lähteteksti]
Illustratsioon incel'ist

Incel'eid ühendab nende võimetus luua romantilisi ja seksuaalseid suhteid naistega.[16] Neil on vaade, et naised valivad meessoost partnereid välimuse ja geenide, mitte iseloomu põhjal.[15] Nagu manosfääri kogukondadele omane, võtavad incel'id tugeva ohvripositsiooni, mis seisneb enda välimuse inetuks pidamises.[15] Nende fookuses on nii-öelda seksuaalne turg, kus naised valivad neid mehi, kel on kõrgem sotsiaalne staatus (nt rahalistest võimalusest, haridusest või populaarsusest tulenevalt).[15] Incel'id leiavad, et naised otsustavad sihilikult nendega mitte seksuaalseid suhteid luua, mistõttu peavad nad naisi julmadeks, bioloogiliste impulsside küüsis olevateks inimesteks.[15] Valdavalt on incel'ite seksuaalse ebaedu lahenduseks naistevastane vägivald, et karistada neid ja ühiskonda laiemalt incel'ite ohvristamise eest.[15] Ähvardused seksuaalvägivallaga on suunatud ennekõike naistele, keda nähakse ebasündsatena.[15]

Lantimiskunstnikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Lantimiskunstnikud (ingl pick-up artists ehk PUA-d) keskenduvad strateegiatele ja mõtteviisidele, mis aitavad naisi võrgutada.[14] Näiteks levitatakse paabulinnutamise tehnikat (ingl peacocking) ehk ebatavalise riietuse kasutamist huvi äratamiseks ning huviindikaatorite tuvastamist, nagu oma juustele tähelepanu tõmbamine.[14] Sageli objektistatakse selle käigus naisi ning kasutatakse neid ahistavaid suhtlusviise.[14] Lantimiskunstnikud toetuvad ennekõike hegemoonilisele maskuliinsusele, rõhutades domineerivuse ja enesekindluse tähtsust. Samal ajal seavad nad muud maskuliinsuse vormid ja feminiinsuse alamale positsioonile.[15]

Võrgustunud misogüünia

[muuda | muuda lähteteksti]

Manosfääri kogukondade ideoloogiad põhinevad seksismil ja/või misogüünial. Misogüünia põhineb naiste vihkamisel ja karistamisel, kui ei suudeta vastata traditsioonilistele soorollidele.[17] Misogüüniat võib näha struktuurse probleemina, mis läheb kaugemale üksikisikute käitumisest. Sageli põhineb misogüünne diskursus (seksuaalse) vägivallaga ähvardamisel.[18] Seksismi võib näha misogüünia taga peituva loogikana, mis sageli põhineb erinevatel soostereotüüpidel naiste suhtes.[17]

Veebikeskkondades on misogüünia väga levinud, osaliselt tingituna sellest, et veebikeskkondades domineerisid ennekõike valged niinimetatud nohiklikud mehed (ingl geek) ning aastate jooksul kogunes sinna suurem osa ühiskonnast, mida nad tajusid nende ruumi riivamisena.[6] Võrgustunud misogüünia all peetakse silmas naistevastase vägivalla väljendusi, mis levivad meediaplatvormidel laiade auditooriumiteni ning mille puhul pööratakse eriti tähelepanu struktuursetele, kultuurilistele ja tehnoloogilistele tingimustele, mille kaudu misogüünia levib.[6][19] Mitmed misogüüniat käsitlevad autorid üritavad oma definitsioonidega tagada, et mõiste tõlgendused ei piirduks ainult näidetega väga jultunud naistevastastest väljendusviisidest, vaid annaksid aluse kirjeldada ka keerulisemaid ja ähmasemaid variante. Näiteks kriitikana sotsiaalmeediaplatvormide otsusele keelata misogüünia eri platvormidel rõhutatakse, et see tegeleb vaid üksikute ekstreemsete näidetega, mitte probleemi struktuurse ja dünaamilise olemusega.[19] Naistevastase vägivalla ja (veebi)vaenu tõhusamaks tõrjumiseks soovitatakse rohkem poliitilist organiseerumist ja kollektiivseid lahendusviise.[20]

Mehelikkuse ohustamisele ülereageerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal avaldatud neljas uuringus vaadeldi mehelikkusega ülereageerimise teesi. Ilmnes, et kui mehed tajuvad, et nende mehelikkust ohustatakse või see seatakse kahtluse alla, siis kalduvad nad üle reageerima.

Esimeses uuringus anti meestele ja naistele tagasisidet, vihjates, nagu oleks nad kas mehelikud või naiselikud. Kui naisi nimetati mehelikuks, ei ilmnenud mingit reaktsiooni, kui aga mehi kirjeldati naiselikuna, väljendasid nad suuremat toetust sõjale, homofoobseid hoiakuid ning soovi linnamaastur soetada.

Teises uuringus ilmutasid ohtu tajuvad mehed suuremat toetust dominantsetele hierarhiatele ja soovi ise sellises süsteemis kõrgemale tõusta.

Kolmas uuring koosnes suurest ning mitmekesisest valimist, milles mehed, kelle sõnul ühiskondlikud muutused ohustavad meeste staatust, väljendasid ühtlasi suuremat domineerimist ja sõda toetavaid hoiakuid ning uskusid meessoo ülemusse.

Neljandas uuringus ilmnes, et kõrgema testosterooni tasemega meestel oli tugevam reaktsioon maskuliinsuse ohustamisele kui madalama testosterooniga meestel.

Uuringu autorite sõnul näitavad tulemused, et säärane hormonaalsest tegurist mõjutatud maskuliinne ülereageerimine vormib poliitilisi ja kultuurilisi hoiakuid.[21]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Farrell, T.; Fernandez, M.; Novotny, J.; Alani, H. (2019). "Exploring Misogyny across the Manosphere in Reddit". Proceedings of the 10th ACM Conference on Web Science. WebSci '19. New York, NY, USA: Association for Computing Machinery: 87–96. DOI:10.1145/3292522.3326045. ISBN 978-1-4503-6202-3.
  2. ↑ Solea, A. I.; Sugiura, L. (2023). "Mainstreaming the Blackpill: Understanding the Incel Community on TikTok". European Journal on Criminal Policy and Research. 29 (3): 311–336. DOI:10.1007/s10610-023-09559-5. ISSN 1572-9869.
  3. 1 2 3 Dickel, V.; Evolvi, G. (2023). ""Victims of feminism": Exploring networked misogyny and #MeToo in the manosphere". Feminist Media Studies. 23 (4): 1392-1408. DOI:10.1080/14680777.2022.2029925. ISSN 1468-0777.
  4. ↑ G., Debbie (2019). "Alphas, Betas, and Incels: Theorizing the Masculinities of the Manosphere". Men and Masculinities. 22 (4): 638–657. DOI:10.1177/1097184X17706401. ISSN 1097-184X.
  5. ↑ Bujalka, E.; Rich, T.; Bender, S. (2022). "The Manosphere as an Online Protection Racket: How the Red Pill Monetizes Male Need for Security in Modern Society". Fast Capitalism. 19 (1): 1–16. DOI:10.32855/fcapital.202201.001.
  6. 1 2 3 Banet-Weiser, S.; Miltner, K. M. (2016). "#MasculinitySoFragile: Culture, structure, and networked misogyny". Feminist Media Studies. 16 (1): 171-174. DOI:10.1080/14680777.2016.1120490. ISSN 1468-0777.
  7. 1 2 Kaukonen, E., Lott, K., Marling, R., Murumaa-Mengel, M., Sepper, M.-L., & Tinn, M. (2024). Alfamehed ja lillekesed: misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis. Mõttekoda Praxis. https://praxis.ee/uploads/2024/12/Raport-lillekesed.pdf
  8. ↑ Haslop, C.; Ringrose, J.; Cambazoglu, I.; Milne, B. (2024). "Mainstreaming the Manosphere's Misogyny Through Affective Homosocial Currencies: Exploring How Teen Boys Navigate the Andrew Tate Effect". Social Media + Society. 10 (1): 1-11. DOI:10.1177/20563051241228811. ISSN 2056-3051.
  9. ↑ Wescott, S.; Roberts, S.; Zhao, X. (2024). "The problem of anti-feminist 'manfluencer' Andrew Tate in Australian schools: Women teachers' experiences of resurgent male supremacy". Gender and Education. 36 (2): 167-182. DOI:10.1080/09540253.2023.2292622. ISSN 0954-0253.
  10. ↑ JRE Clips (22. aprill 2025), Jordan Peterson on the Appeal of Andrew Tate, vaadatud 11. novembril 2025
  11. ↑ "Elliot Rodger: How misogynist killer became 'incel hero'". BBC. 26. aprill 2018. Vaadatud 15. detsembril 2024.
  12. ↑ Lindeman, T. (13. juuni 2022). "'Incel' who killed 11 in Toronto van murders sentenced to life in prison". The Guardian. ISSN 0261-3077. Vaadatud 15. detsembril 2024.
  13. ↑ Lounela, J.; Kosonen, A.; Juntunen, P.; Pajusalu, M. (2021). "Trends of radicalisation. Finland D3.2/Country Report". Vaadatud 15. detsembril 2024.
  14. 1 2 3 4 5 6 Ribeiro, M. H.; Blackburn, J.; Bradlyn, B.; De Cristofaro, E.; Stringhini, G.; Long, S.; Greenberg, S.; Zannettou, S. (2021). "The Evolution of the Manosphere across the Web". Proceedings of the International AAAI Conference on Web and Social Media. 15 (1): 196–207. DOI:10.1609/icwsm.v15i1.18053. ISSN 2334-0770.
  15. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Rothermel, A.-K., Kelly, M., & Jasser, G. (2022). Of victims, mass murder, and ‘real men’: The masculinities of the manosphere. In E. K. Carian, A. DiBranco, & C. Ebin (Eds.), Male supremacism in the United States: From patriarchal traditionalism to misogynist incels and the alt-right (pp. 117–141). Routledge. https://web.archive.org/web/20130711094433/http://doi/ org/10.4324/9781003164722-9
  16. ↑ Esposito, E. & KhosraviNik, M (eds). (2024). The Reddit manosphere as a text and place. In: Discourse in the Digital Age. Routledge, New York, pp 69-88. https://doi.org/10.4324/9781003300786-1
  17. 1 2 Manne, K. (2018). Down girl: The logic of misogyny. Oxford University Press.
  18. ↑ Jane, E. A. (2014). ""Your a ugly, whorish, slut": Understanding E-bile". Feminist Media Studies. 14 (4): 531-546. DOI:10.1080/14680777.2012.741073. ISSN 1468-0777.
  19. 1 2 Banet-Weiser, S., & Maddocks, S. (2024). Networked misogyny on TikTok: A critical conjucture. In K. Boyle & S. Berridge (Eds.), The Routledge Companion to gender, media and violence (pp. 369–179). Routledge.
  20. ↑ Jane, E. A. (2016). Online misogyny and feminist digilantism. Continuum, 30(3), 284–297. https://doi.org/10.1080/10 304312.2016.1166560
  21. ↑ "Overdoing Gender: A Test of the Masculine Overcompensation Thesis" (PDF). Chicago Journals. 2013. Lk 980. Vaadatud 28. veebruar 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Manosfäär&oldid=7053221"