Mangroovihaigur

Mangroovihaigur
Mangroovihaigur
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Haigurlased Ardeidae;
Perekond	Haigur Ardea;
Liik	Mangroovihaigur;
Binaarne nimetus
	Ardea sumatrana; Raffles, 1822
	;

Mangroovihaigur (Ardea sumatrana) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Mangroovihaigur on 100–115 cm pikk. Noka pikkus on 183 mm. Kaalub 1300–2600 g.^[2]

Ülapool on pruunikashall, alapool heledam. Kurgualune on helehall. Noka ülapool on must, alapool helekollane või rohekas. Silmad on kollased või pruunid. Valjasriba on kollane või roheline. Jalad on hallid.^[3]

Hundsulestik on puhkesulestikust heledam. Kurgualune ja rinna keskosa on valged. Kaela alaosal on hõbehallid pikenenud suled. Nokaots on kollakasroheline ja nokatüvikul on kollane laik.^[3]

Levila idaosas niiskemates paikades elavad linnud on tumedamat värvi kui läänepoolsed. Austraalia mangroovihaigrud on põhjapoolsetest pruunimad ja neid loeti varem eraldi alamliigiks A. s. mathewsae.^[3]

Noorlinnud on pruunid. Udusulis pojad on helehallid.^[3]

Sarnaneb välimuselt koljathaigruga, kuid koljathaigru pea ja kael on pruunid ning kurgualune on pruun või valge.^[3]

Levik

Mangroovihaigrud elavad Myanmaris, Tais, Lõuna-Vietnamis, Indoneesias, Filipiinidel, Uus-Guineal ja Põhja-Austraalias.^[2]

Elavad mangroovides, soodes, jõgede ja laguunide ääres, randades ning laidudel. Peamiselt rannikul, kuid jõgede ääres võivad elada ka kaugemal sisemaal.^[2]

Toitumine

Austraalias toituvad peamiselt kaladest, kuid ka krabidest ja teistest koorikloomadest. Kalimantanil söövad mudahüpikuid.^[2]

Toituvad üksi, vahel paarides või väikestes parvedes. Toitu otsides seisavad paigal või kõnnivad aeglaselt kuni 30 cm sügavuses vees.^[3]

Pesitsemine

Okstest ehitatud pesa on 120–130 cm lai ja asub tavaliselt avitsennia otsas.^[3]

Kurnas on kaks rohekassinist muna mõõtmetega 62,5–71 × 46,5–49 mm.^[3]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Ardea sumatrana. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 407. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 5 6 7 8 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 123–127. ISBN 0-19-854981-4.

Välislingid

[IUCN-1] BirdLife International (2024). Ardea sumatrana. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 407. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Kushlan-3] 1 2 3 4 5 6 7 8 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 123–127. ISBN 0-19-854981-4.

[1]

[2]

[3]