Mambae keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
mambae keel
Kõneldakse Ida-Timor
Piirkonnad Kesk-Timori mäestikus, Ermera, Aileu ja Ainaro ringkonnas
Kokku kõnelejaid 131 000
Keelesugulus Austroneesia keeled
 Kesk-Ida-Austroneesia keeled
  Kesk-Malai-Polüneesia keeled
   Timori-Babari keeled
    mambae keel
Keelekoodid
ISO 639-1 mgm

Mambae keel (inglise keeles Mambai, Mambae) on Ida-Timoris kõneldav keel, mis kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Kesk-Malai-Polüneesia keelte Timori-Babari keelerühma. [1]

Mambae keel on levinud Kesk-Timori mäestikus, Ermera, Aileu ja Ainaro ringkonnas. 131 000 kõnelejaga on see tetumi keele järel suuruselt teine keel Ida-Timoris. Kasutatakse ladina tähestikku, kuid puudub laialdaselt tunnustatud kirjasüsteem. Võrreldes tetumi keelega on mambae morfoloogiliselt väga väheproduktiivne. Keeles on neli peamist murret: Damata, Lolei, Mambae ja Manua murre. Lisaks on põhjamambae ja lõunamambae keeles olulised erinevused. [2] Mambae keel on elujõuline, seda kasutavad näost näkku suhtlemisel kõik põlvkonnad. [3]

Murdeerinevused[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi mägiseima piirkonna keelena on mambae killustunud paljudeks kohalikeks murreteks, mis jaotuvad lõuna- ja põhjagruppi. Kui lõunamambae murretes on jäänud austroneesia konsonant /p/ puutumatuks (näit. pat 'neli'), siis põhja murretes muutub konsonant /p/ f-ks (fat). Lõuna murretes on paljud sõnad lühenenud nii sünkoobiliselt kui ka apokoobiliselt. Näiteks Ainaro piirkonna murde sõnad lel 'päike' ja tor 'aasta' on Aileu ringkonna Remexia piirkonna murdes vastavalt lelon ja tonan.

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Ka arvsõnades on erinevusi. Arvsõnad 1−10:

Aileu murdes: [4]

1 − id

2 − ru

3 − teul

4 − fat

5 − lim

6 − neen 7 − hiut

8 − woulu

9 − sia

10 − sakul [5]

Ainaro murdes: id, rua, tel, pat, lim, lim-nain-ide, lim-nai-rua, lim-nai-tel, lim-nai-pata, sagúl (6−9 on nö viiendnumbrid)

Keelenäiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Substantiivid:[muuda | muuda lähteteksti]

suu – kukun

juuksed – ulun

habe – kukunhulun

silm – matan

isik, persoon – ema

toit – sauna

Adjektiivid:[muuda | muuda lähteteksti]

halb – klau

pime, nägemisvõimetu − matan klau [6]

Verbid:[muuda | muuda lähteteksti]

puhuma – fu

sööma – mu

lööma – bob

ujuma – nain [7]

Teised keeled Ida-Timoris[muuda | muuda lähteteksti]

998 000 elanikuga Ida-Timoris on 15−25 põliskeelt, mis jagunevad omavahel mitte suguluses olevate paapua ja austroneesia keelte vahel. Ulatusliku kokkupuute tõttu − nii samasse keelkonda kui ka erinevatesse keelkondadesse kuuluvate keelte vahel − on neil palju tüpoloogilisi sarnasusi: ühine sõnavara, fonoloogilised lihtsustused, vähe- või mitteproduktiivne morfoloogia, sarnased grammatilised süsteemid aspekti, aja ja kõneviisi kategoorias ning passiivi puudumine. Kuid austroneesia keeled (sh mambae keel) on rangelt SVO-lausestruktuuriga, paapua keeled aga SOV sõnajärjega. [8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]