Malta megaliittemplid
Malta megaliittemplid | |
---|---|
UNESCO maailmapärand | |
Mnajdra tempel (fotoː 20. veebruar 2007) | |
Asukoht | Malta |
Tüüp | kultuurimälestis |
Kriteeriumid | IV |
Viited | 132 |
Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
Nimekirja arvatud | 1980 (4 istung) |
Laiendatud | 1992, 2015 |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Malta megaliittemplid (inglise keeles Megalithic Temples of Malta; prantsuse keeles Temples mégalithiques de Malte; malta keeles It-Tempji Megalitiċi ta' Malta) on 1979. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud objekt, mis asub Maltas kuuel alal Gozo ja Malta saarel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Maailmapärandi objekti templid on ehitatud kolmel erineval ajajärgul 3600 eKr kuni 2500 eKr.
Esmalt võeti 1980. aastal maailmapärandisse Ġgantija kaksiktempel Gozo saarel. 1992. aastal laiendati objekti oluliselt, sellele lisati Malta saarel asuvad templid. Mais 2015 laiendati objekti piire.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Gozo saarel on Ġgantija kaksiktempel tähelepanuväärne oma hiiglaslike pronksiaegsete ehitiste poolest. Malta saarel on Ħaġar Qimi, Mnajdra ja Tarxieni templid tähelepanuväärsed meistriteosed, arvestades nende ehitajate piiratud ressursse. Ta’ Ħaġrati ja Skorba kompleksid näitavad, kuidas anti Maltal templite ehitamise traditsioone edasi.
Malta megaliittemplid kuuluvad maailma varasemate eraldiseisvate kiviehitiste hulka ning on tähelepanuväärselt mitmekesiselt liigendatud.
Tavaliselt sisenetakse templisse nõgusa fassaadi ees olevast elliptilisest esiväljakust. Seinad koosnevad püstistest kiviplokkidest (ortostaatideks), mida katavad rõhtsad plokid. Säilinud horisontaalsed müüritiskihid näitavad, et templid olid pseudovõlvitud. See ehitusviis oli oma aja kohta märkimisväärselt keerukas lahendus.
Tavaliselt asub hoone sissepääs fassaadi keskel, mis viib läbi monumentaalse vahekäigu sillutatud väljakule. Hoonete siseruumid on moodustatud poolringikujulistest kambritest (apsiididest) ja mis paiknevad sümmeetriliselt mõlemal pool peatelge. Apsiide on hooneti kolm kuni kuus.
Ehituseks kasutati kohapealset lubjakivi, mida tunti põhjalikult. Kõva korallilist kivi kasutati välisseinte jaoks ning pehmemat kivi interjööride ja raiddetailide jaoks. Viimastel on kujutatud spiraalmotiive, puid, muid taimi ja loomi.
Maailmapärandisse kuuluvad templid
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aivar Kriiska. "UNESCO maailmapärandː Malta megaliittemplid". Horisont 2/ 2023. Lk 42–47
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Malta megaliittemplid |