Malli arutelu:Kapiteel

Millises kohas sellist kirja vaja läheb? --Epp 13. november 2011, kell 05:30 (EET)

Vt nt alajaotus "Jagunemine" artiklis Pomo keeled. Kapiteelkirja kasutatakse kirjeldavas keeleteaduses neljarealises interlineaarses analüüsis grammatiliste kategooriate märkimiseks. Meie keeleartiklites on interlineaarse analüüsiga näiteid veel vähe, loodetavasti tuleb varsti juurde. Vt nt türgikeelset näidet inglise vikist interlineaarse analüüsi kohta:

Gila	abur-u-n	ferma	hamišaluǧ	güǧüna	amuqʼ-da-č
now	they-OBL-GEN	farm	forever	behind	stay-FUT-NEG
Now their farm will not stay behind forever.

--Vihelik 13. november 2011, kell 05:42 (EET)

Aa, OK. Mul lihtsalt tekkis mõte, et seda hakatakse siin dekoratiivsel eesmärgil kuritarvitama.:-) --Epp 13. november 2011, kell 05:43 (EET)

St mitte Sina, aga üldiselt. --Epp 13. november 2011, kell 05:44 (EET)

See on lesgi keel.

Ma mõtlen, et saaks kasutada ka linke Vikisõnastiku artiklitele. Iga sõnavormi kohta saab teha artikli. Tõsi küll, vormil võib olla mitu tähendust. Andres 13. november 2011, kell 05:54 (EET)

Õigus jah, ongi lesgi keel. Kiiruga näituseks lõikasin-kleepisin.

Epp: Kavatsen hakata kapiitelkirja keelte kohta käivates artiklites aktiivselt kasutama. Loodetavasti jääb mall "dekoreerijatel" kahe silma vahele.

Andres: Mida Sa "iga sõnavormi kohta artikkel" all silmas pead? Näidetes esinevad sõnavormid kõikides keeltes? Või midagi muud? --Vihelik 13. november 2011, kell 06:02 (EET)

Mõtlen seda, et näiteks on artikkel "jooksid", mitte ainult "jooma" ja "joosta". Andres 13. november 2011, kell 06:35 (EET)

Lõppkokkuvõttes annaks Vikisõnastiku kasutamine rohkem ja selgemat teavet. Keeleteadlased on interlineaarse analüüsi tähistustega harjunud, aga teistel oleks parem, kui sõnavorm (ka) spetsiaalses artiklis sõnade abil lahti seletatakse. Andres 13. november 2011, kell 06:37 (EET)

Hmmm... Hiina ja inglise keele puhul oleks see mõeldav. Inglise keeles võib tegusõnal (ebareeglipärastel) olla maksimaalselt viis vormi (nt. go, goes, gone, going, went), eesti keeles vist kusagil saja ja kahesaja vahel. Polüsünteetilistes keeltes ulatub võimalike tegusõnavormide arv tuhandetesse, navaho keeles näiteks osadel verbidel väidetavalt kahesaja neljakümne tuhandeni. Kui nüüd isegi tagasihoidlikum võimalike vormide arv korrutada kõikide keeles esinevate tegusõnade arvuga ja saadud arv korrutada polüsünteetiliste keelte arvuga, saame miljarditest kirjetest koosneva andmebaasi. Kas see on praktiline ja kas vikitarkvara sellega hakkama saab? Paljud arvutuslingvistid (ka näiteks Google Translate'is) Sinu pakutud meetodit muuseas kasutavadki, kuid vaid ühe keele kaupa korraga. Vikipeedia sõnavaraandmebaas kuhjaks aga vist kõik kokku? --Vihelik 13. november 2011, kell 06:52 (EET)

Nii ma mõtlen küll. Küllap saab hakata kasutama robotite abi, aga see oleks minu meelest see, mille poole tuleb liikuda.

Me ei pea praegu kirjeldama kõiki vorme, küll aga võime kirjeldada neid vorme, mida me oma näidetes kasutame. Andres 13. november 2011, kell 07:01 (EET)

Minugi poolest. Meeletu töö. --Vihelik 13. november 2011, kell 07:10 (EET)

Sama efekti (väikesed suurähed) saab Vikipeedias ka süntaksit <small>SUURTÄHELINE SÕNA</small> → SUURTÄHELINE SÕNA kasutades, nii et minu poolest võib selle malli ka ära kustutada. Lingvistid kasutavad kapiteelkirja (ing. k. smallcaps) tavaliselt Pisimehmetele akendele kohandatud tekstiredaktoritega töötades. Vikivormingu muudele võimalustele mõtlemata lihtalt tõin ta siia üle. --Vihelik 13. november 2011, kell 07:10 (EET)