Malaisia arhitektuur
.jpg)
Malaisia arhitektuur on Malaisia territooriumil loodud arhitektuur, mis hõlmab ehitisi alates kõige varasematest põliskultuuride loodutest kuni tänapäeva moodsa arhitektuurini peaasjalikult linnades. Malaisia arhitektuuri iseloomustab põhinemine kohalikule traditsioonile, millele lisandub rohkelt eri kultuuride mõjutusi islami arhitektuurist, Hiina arhitektuurist ja koloniaalstiilidest.[1] Arhitektuuri kujunemist on mõjutanud Euroopast toodud uued materjalid nagu naelad ja klaas.
Malaisia traditsiooniline arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Malaisia arhitektuur on tihedalt seotud piirkonna troopilise kliimaga, millele on iseloomulikud kõrge õhutemperatuur ja õhuniiskus, perioodilised rasked mussoonvihmad ja sagedased üleujutused. Peamine ehitusmaterjal on sadu aastaid olnud puit, bambusvarred ja palmide vm taimede suured lehed. Majade viilud on kõrged ja katused järsu kaldega. Ehitised on püstitatud vaiadele maapinnast kõrgemale, aknaavad on suured tagamaks paremat õhutust ja jahutust. Ehitisi kaunistab puunikerdus puitdetailidel, mis võib olla väga peen ja keerukas.
Islami eelne arhitektuur Malaisias
[muuda | muuda lähteteksti]Vanimad säilinud konstruktsioonid on candi (pühamu) jäänused Kedahi lõunaosas Jerai mäe ja Muda jõeoru vahel, kus laiub ulatuslik Bujangi oru ehitistekompleks. 350 ruutkilomeetri suurusel alal on leitud 87 ajaloolist sakraalpaika. Mäetippudel asub kaksteist pühamut, mis arvatakse pärinevat samuti islami eelsest perioodist, mil jumalad arvati elavat kõrgetes paikades.
Varajased kirjalikud teated Malaisia arhitektuurist leiduvad Hiina tekstides. 7. sajandi Hiina allikas kõneleb budistidest palveränduritest Langkasukas ja linnast, mil oli tornidega ja kaksikväravatega linnamüür. Teises 7. sajandi allikas on teade Chi Tu kuningriigist, mille pealinnal oli kolm väravat üksteisest enam kui saja samm kaugusel, kaunistatud budistlike maalidega.
Klassikaline malaisia arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene detailne kirjeldus Malaisia ehitisest käib Malaka valitseja Mansur Shahi (valitses 1458–1477) suure puitpalee kohta. Annaalides ("Sejarah Melayu") on kirjas, et hoone oli puitsammastele tõstetud seitsme ruumiga rajatis, mida kattis seitsmekorruseline sindelkatus ning mis oli kaunistatud kullatud tornikeste ja Hiina klaaspeeglitega.
Traditsiooniline puitmaja on puitkarkassehitis kõrge viilkatusega, kõrgete lagedega, sammaskojaga maja esiküljel ja paljude aknaavadega. Majade kujud ja suurused varieeruvad piirkonniti, ent tavalised elemendid on järsud katused, verandad ja postidele toetvad kõrged laed. Ruumide põrandad on eri kõrgustel olenevalt ruumi otstarbest.
Negeri Sembilani traditsioonilised majad on ehitatud üleni puittaladest ilma ühegi naelata, üksnes kiil- ja tappkinnitustega. Üks kaunimaid näiteid Negeri Sembilanis on Seri Menanti vana palee Istana Lama, ehitatud 1905. aasta paiku. See on Malaisia suurim puitpalee.
Teine silmapaistev ehitis on kuningalinnas Kuala Kangsaris asuv Istana Kenangan. 1926. aastal ehitatud hoone on Malaisia ainus bambusseintega palee.
Ida-Malaisia Orang Asali Sabahi ja Sarawaki põliselanike arhitektuuri näide on veekogudele ehitatud vaikülad ja traditsioonilised pikkmajad. Sisemaa jõgede ääres elava rahva vaiadele püstitatud pikkmajad võivad mahutada 20 kuni 100 perekonda. Majad on ehitatud kirvega tahutud taladest, mis seotud kokku ronitaimede kiuga, ja kaetud lehtkatusega (attap- või rookatuse tüüpi).
Jõekallastel ja rannikul asuvates vaikülades on vette püstitatud vaiadel majad ühendatud plankudel käiguteedega ning enamik liikumist ja transporti toimub sampanites vm paatides.[1]
-
-
Ibani pikkmaja, illustratsioon 1896. aastast -
-
Traditsiooniline maja ehitusjärgus, Sabah
Malaisia mošeed lähtuvad tavaliselt Jaava arhitektuuri vormidest.
Paljud traditsioonilised ehitised Malaisias kannavad islami arhitektuuripärandist laenatud dekoorielemente. Näiteid leiab Islami kunsti muuseumist Kuala Lumpuris, samuti mitmel ehitisel Putrajaya, uues administratiivpealinnas, ning paljudel mošeedel.[1]
Malaisia Hiina arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Hiina arhitektuuri alla Malaisias kuuluvad nii traditsioonilistes vormides templid kui ka Baba-Nyonya stiil. Hiina templeid leidub kõikjal Malaisias, näiteks 1646. aastal rajatud Cheng Hoon Teng.
Melakas ja Penangis leidub hulk vanu maju Baba-Nyonya stiilis, iseloomulike siseõuede ja mitmevärviliste keraamiliste plaatidega.
Hiina arhitektuuri vorme ja Lääne-Euroopast laenatud elemente kombineerib Melakas asuv Terengkera mošee. Selle pagooditaoline välimus tuleneb hiinapärasest katusest, mida täiendavad Euroopa stiilis detailid, käsipuud ja balustraadid.[1]
Malaisia India arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik Malaisia hindu elanikkonnast pärineb Lõuna-Indiast ja kohalikud hindu templid on ehitatud värvikas Lõuna-India traditsioonis. 19. sajandi lõpul ehitatud Sri Mahamariamani tempel Kuala Lumpuris on riigi üks värvikamaid ja keerukama kujundusega templeid oma peente puunikerdustega, kuldkaunistustega, käsitsi maalitud dekooriga ja Itaalia ning Hispaania päritolu keraamiliste plaatidega. Väikese sikhi vähemuse templid, mida leidub samuti mitmes kohas, on vaoshoituma kujundusega.[1]
-
Hinduistlik Sri Mahamariamani tempel Kuala Lumpuris
Malaisia koloniaalarhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Koloniaalperioodi arhitektuur Malaisias pärineb aastaist 1511–1957.
Portugali koloniaalstiilis ehitistest tähelepanuväärseim on Melakas asuv A Famosa fort, mille ehitas Alfonso d'Albuquerque 1511. aastal. Enamuse sellest hävitasid 17. sajandil hollandlased, kindlusest on säilinud väike väravaga osa, tükk bastioni müüri on alusmüüril taastatud.
Hollandi koloniaalstiilis maja on Melakas asuv Stadthuys, millel on massiivsed puituksed, punased tellisseinad ja sepisrauast uksehinged. Hoone ehitati ligikaudu 1641–1660 ja see arvatakse olevat Hollandi Ida-India vanim maja.
Briti koloniaalstiili märkimisväärseim näide on inglaste ehitatud Sultan Abdul Samad Building Kuala Lumpuris Merdeka väljaku ääres. 1897. aastal valminud historitsistlikus uusmauri stiilis hoones asusid Briti valitsuse sekretariaadi ametnike kontorid. Samuti pärineb sellest perioodist hulk poode ja nende ees asuv katusega kõnnitee 'five-foot-way' kaitsmaks jalakäijaid päikesevalguse ja vihma eest.[1]
Moodne Malaisia arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeva Malaisia arhitektuuri kasutatakse sageli mõnd traditsioonilise arhitektuuri elementi rõhutamaks rahvuslikku identiteeti. Näiteks on puit kui traditsiooniline ehitusmaterjal uuel moel interpereteerituna ja rakendatuna kasutatud materjal Kuala Lumpuri rahvusvahelises lennujaamas ja Putrajaya ehitistes. Mõned moodsad hooned sisaldavad mõnd traditsioonilise islami arhitektuuri elementi, nagu geomeetrilist dekoori või kuplit.
Kuala Lumpuri lennujaama laineline vaiadele toetuv katusestruktuur imiteerib Malaisia traditsioonilisi elamuid ja katuse alakülg on nende sarnaselt kaetud kitsaste puiduliistudega, mis samuti kohaliku põlisarhitektuuri visuaali kaudu vihjab rahvuslikule identiteedile. Peaministri kabinet Putrajayas on kujundatud naturaalse puitvoodriga.
Tänapäeva Malaisia arhitektuuris on kõrvuti eri suundumused, mis pilvelõhkujatest, mille hulka kuuluvad Petronas Towers ja Merdeka 118, liiguvad moodsa tehnoloogia najal troopikaga kohandatud kaasaegsete hoonete suunas. [2][3]